Hümni laulmine
23. veebruaril pühitseti Tahkurannas Konstantin Pätsi sünnikohta tähistava monumendi juures toimunud mälestustseremooniaga Eesti Vabariigi 95. aastapäeva.
Tahkuranna Vallavolikogu esimees Kalmer Metsaoru ; lapsed on tulnud mälestussamba juurde
Traditsiooniliselt korraldab Tahkuranna vald igal aastal oma aukodaniku Konstantin Pätsi sünniaastapäeval mälestuskogunemise riigi esimese presidendi austamiseks. Eeskujulikult korraldatud päevasündmuse peakorraldaja oli taas Uulu Kultuuri- ja Spordikeskuse juhataja Anu Nõmm.Taastatud mälestussamba jalamile asetati seegi kord pärjad ja lillekimbud. Viimastel aastatel on presidendi sünniaastapäeva tähistamisega liitunud ka MTÜ Eesti Lipu Selts, kes toob kaasa normaalmõõtmetes kandelipud. Tavapäraselt hoiavad lippe auvalves Uulu Põhikooli õpilased ja Kaitseliidu Pärnumaa Maleva Kikepera Malevkond. Sarnaselt möödunud aastaga esines nüüdki Uulu Segakoor, mida juhatab Annely Kuningas. Päikesepaistelist karget talveilma kaunistasid „Laul Põhjamaast", "Kaunimad laulud", "Hoia jumal Eestit".
Sõnavõttudega esinesid Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius, Tahkuranna Vallavolikogu esimees Kalmer Metsaoru, Surju vallavanem Jaanus Männik, Pärnu Väärikate ülikooli esindaja Inga Mänd ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi tegevjuht Urmas Saard.
Kõigi kõnelejate mõttekäiku läbis justkui kuldse niidina üks ja sama mõte, milleks annab erilist tooni saabuv 27. märts. Seepärast sooviti Eesti riigi kestmist teist 95 aastat ja kümneid kordi veelgi kauem.
Urmas Saard peatus põgusalt 22. veebruaril Tallinna Kunstihoones toimunud Voldemar Pätsi meenutuste arhiivil põhineva raamatu „Tagasi koju. Mälestusi, kirju, dokumente“ esitlusel. Raamatu koostamise mõte pandi idanema 2009. aasta 20. juulil, kui Konstantin Pätsi venna Voldemari tütrepoeg Tõnu Jürvetson koos abikaasa Tiiuga Pätside ammust kodumaja Raekülas külastas. Tol päeval andis vanahärra Anne Vellistele hinnalised paberid ja fotod, mis kõnelevad selle ärksa meelega, avatud, ühte hoidva ja inimlikult sooja perekonna seni rääkimata üksikasju. Järgmise aasta suvel tõi Jürvetson Eestisse kogu ülejäänud Voldemar ja Johanna Pätsi arhiivi, mis sisaldab artikleid, kõnesid, kirjavahetust selliste meestega nagu Hjalmar Mäe, August Torma, Otto Pukk, Voldemar Kures, Ants Kippar jt.
Äsja ilmunud raamatust leiab lugeja palju Voldemari kirjutatud südamlikke ja tundeküllaseid sõnumeid oma venna Konstantini kohta, mis avab riigi esimese presidendi olemust lihtinimlikult poolelt, aga annab ka teateid huvitavate ajalooliste sündmuste kohta. Näiteks 18. juulil, kui Punaarmee oli juba terve kuu Eestit okupeerinud, kohtusid Voldemar ja Konstantin viimast korda Kadrioru lossis. President oli alaliselt okupantide jälgimise all ja sisuliselt juba vangistatud. Lossi pargis jalutamise ajal aga kuulsid nad äkki selgesti eemalt spordiväljaku suunast tulevaid hüüdeid ja kõlama hakanud lauluhelisid. Lauldi hümni ja isamaalikke laule. Voldemar meenutas, et võis selgesti kuulda hüüdeid: „„Elagu Eesti Vabariik, elagu president!“ Kõik see oli nii ülev ja meeleoluline, et ei unune kunagi!”
Mälestustseremoonia lõppedes tulistasid Kaitseliidu Pärnumaa Maleva mehed aupauke esimese presidendi ja jätkuva Eesti Vabariigi auks.
Tahkurannast lahkudes selgus, et Pärnust saabunud mõned Väärikate ülikooli kuulajad pole Pätsi mälestussamba juures kas mitte kordagi varem käinud või ainult selle taasavamisel. Seepärast oli Mari Suurväli juhitava Väärikate ülikooli kuulajate toomine sellele tähtsündmusele igati kasulik õppepäev ja inimeste endi sõnul ka väga elamuslik. Mari Suurväli, kes täna on kutsutud ka presidendi
vastuvõtule, on juba väga palju aastaid 23. veebruaril seda paika külastanud ja toonud alati ka bussitäie rahvast kaasa.
Meenutuseks, et presidendi ausamba taastamiseks asetati 1988. aasta 8. oktoobril Eesti Muinsuskaitse Seltsi algatusel purustatud samba kohale mälestustahvel kirjaga, et siin avati 1939.a. presidendi ausammas, mis 1940.vaastal lõhuti. Taastatud ausammas (M. Karmin, A. Mänd) avati 25. juunil 1989. Uuesti vigastati ausammast lõhkeainega 9. mail 1991. aastal
ja ausammas ennistati ning avati juba kolmandat korda 25. juunil 1991. Ausammas on koopia originaalsambast, mis avati esmakordselt 1939. aasta 25. juunil.
Samal teemal:
