Ümarlaua ääres tutvuti Pärnu ajalukku mineva volikogu esimehega
Pärnu Linnavolikogu esimees Krista Nõmm, linnapea Toomas Kivimägi ja abilinnapea Jane Mets kohtusid täna volikogu ühenduste ümarlauas, kus oli päevateemaks linna juhtimine ning avalikes huvides tegutsevate ühenduste koostöö.
2007. aasta novembris tööd alustanud volikogu ühenduste ümarlaua tegevust juhtiv Astrid Hindriks peab jätkuvalt ka uuel aastal väga oluliseks säilitada kodanikualgatuse kaudu linnas olukorda, milles linna juhtimisesse kaasatakse otsuste langetamisel avalikes huvides tegutsevaid vabaühendusi.
„Krista Nõmm läheb ajalukku kui esimene naine volikogu esimehena,“ osundas Hindriks tähelepanuväärsele sündmusele Pärnu arengus ja meenutas, et esimene naine kes üldse volikokku pääses, oli Juliide Joost (sündinud 21.03.1889), kelle sünnist möödub tänavu 125 aastat. Naisseltsi Linda abiesinaine ja ärinaine Juliide Joost saavutas 1939. a vabadel valimistel 2341 valija häälega 51 kandidaadi hulgas viienda tulemuse. Tolle aja volikogu oli 22-liikmeline. Võrdluseks kolme esimese tulemused: linnapea Priit Suve kogus 6097, linnanõunik Karl Meimre 4737 ja töölistegelane Maksim Unt 4248 häält (andmed: Pärnu Postimees 11.11.2009). Pärnu linnakodaniku maja perenaise Hilja Treubergi kinnitusel oli Juliide Joost ainus Pärnu naislinnavolinik terve enne sõjaaegse iseseisvusaja kestel. „Järgnevalt kulus veel 74 aastat selleks, et naine volikogu etteotsa saaks,“ sõnas Hindriks.
Krista Nõmm ütles, et kaks kuud uues koosseisus töötanud volikogu on väga õpihimuline ja valmis koostööks ka erinevate kodanikealgatuslike ühendustega. Hindriks esitas küsimuse sellest, kuidas saaksid kodanikud osaleda volikogu komisjonide töös? Nõmm vastas, et komisjoni esimeestel on õigus kaasata inimesi teemade käsitlemise juurde. Kui leidub vajalikke teemapüstitusi, siis lubas Nõmm isiklikult neid komisjonide esimeestele tutvustada, et viimased saaksid vajadusel ettepanekute tegijaid samuti komisjoni töösse lõimida. Hindriks ise on väga huvitatud linna arengu küsimustes kaasa rääkimisest.
Nõmm kõneles vajadusest korraldada asumite põhiseid arutelusid, mis tooksid esile erinevates piirkondades esinevaid teravamaid probleeme. Ta rääkis, et paljud pärnakad on pöördunud tema poole mitmete linna puudutavate küsimustega, millest ajendatuna kooruski mõte korraldada linnajagudes eraldi kohtumisi. Ümarlaua vestlustes saaksid kitsaskohad teatavamaks ja lahendusteni jõudmised muutuksid kiiremaks. Kodanike peamiseks mureks on linna heakord.
Esimene linnavolikogu esimehe kohtumine toimub 22. jaanuari õhtul Nooruse majas, kus võetaksegi teemaks heakord ja haljasalade arengukava. Kohale oodatakse kõiki, kes soovivad selles kaasa rääkida. Esimehega on kohtumisel kaasas ka abilinnapea Romek Kosenkranius, keskkonna peaspetsialist Sigrit Kasemets ja linnaaednik Piret Unn. Kohtumise asjalikult sujuvaks kulgemiseks on elanikel võimalus saata küsimused ja ettepanekud eelnevalt e-postile merike.lille@lv.parnu.ee või helistades telefonile 4448 103.
Veebruaris tahetakse kohtuda Vana-Pärnu rahvaga, märtsis kogunetakse kesklinnas, aprillis Raekülas ja mais Mai piirkonnas.
Toomas Kivimägi tutvustas linna lähiaastate arengut. Ta kiitis Kalevi staadioni projekteerijaid ja loodab saavutada sellise tulemuse, mis võimaldaks rajada UEFA 2. kategooria nõuetele vastava jalgpalliväljaku ja IAAFI 2. sertifikaadile kohase kergejõustikuareeni, loomulikult ehitada ka tribüüni. Esialgsest maksumusest kõneldes nimetas ta 4 miljonit. Endine kultuuriminister Rein Lang toetas poole miljoniga. „Meie oleme oma eelarvest arvestanud 3,5 miljoni euroga ehk riigi rahaga kokku 4 miljonit eurot. Kui läheb oluliselt kallimaks, siis on tõsine mõttekoht.“ Kui linn peaks veel lisama pool miljonit, siis sellega loodetakse toime tulla. Kui tuleks lisada 2 kuni 3 miljonit, võib raskeks minna, arutles linnapea. Ta tõi näiteks Kuressaare, kus raha nappuse tõttu pidi loobuma tribüüni ehitusest. Sellega Kivimägi leppida ei sooviks. Seepärast tuleb pidevalt otsida võimalusi kompromissideks projektis, mis alandaksid hinda. Näiteks UEFA nõuded eeldaksid nelja neljakümne meetri kõrguse valgustustorni püstitamist. Kivimägi võtaks sellest 10 m maha.
Tänavate remondist ja kergliiklusteede ehitusest kõneldes peatus ta pikemalt kesklinna Laial tänaval ja Papiniidu perrooni juurde viiva tee ehitusel. Laia tänava remondi summat vähendati 500 tuhandelt 380 tuhandele eurole, sest Papiniidu uue peatuse valmimisega tekkis vajadus ca 220 tuhande eraldamiseks sealse juurdepääsu tee rajamisele. Praegu kaalutakse erinevaid variante, aga ajutise lahendusena saab linnaliini buss sõita kuni K-Rauta taguse tunnelini. Sealt on reisijatel jalgsi astudes isegi lühem tee rongile, kui seda oli Raeküla peatuses. Jutuks oli ka sama tunneli ja Papiniidu silla vahelise kergliiklustee paremaks muutmine. Praegu kohati üsna halvas seisundis olev kruusatee on hea ühenduslüli Liivi tee äärse ja jõe vasakkaldal valmiva kergliiklustee vahel.
35 tuhat eurot plaanitakse talvesadama kohtade arvu suurendamiseks. Kuigi selle võiks anda ka erasektori kätte, loodab linnavalitsus laiendusest mõne aasta järel ise tulu saada.
Suured lootused on asetatud Loode-Pärnu väljaarendamisele, millega loodetakse linna meelitada uusi investoreid ja saada juurde väga vajalikke töökohti. See omakorda suurendaks laekuvate maksude läbi taas linna tulubaasi ja vähendaks elanike töötust. Sellega ühtlasi pidurduks ka väljaränne, mis on samuti ääretult valus teema.
Jane Mets selgitas põhjalikult Pärnu linnas ees seisvatest koolide töö ümberkorraldusest, millest on Pärnu Postimehes ka piisavalt palju juttu tehtud. Eesti Patsientide Esindusühingu nõustaja Iivi Kallaste tõstatas võrdsete võimaluste konventsiooni põhise küsimuse sellest, et ka kõigis Pärnu üldhariduslikes õppeasutustes peaksid puudega inimesed saama vabalt valida selle kooli, kus nad meelsamini sooviksid õppida. Praegu pole mitte kõigis Pärnu koolides võimalik liikumispuudega inimestel iseseisvalt hoones liikuda.
Mets leidis, et lastevanemad peaksid oma lapsed suunama kodule lähimasse kooli. Tema hinnangul ei ole eriti tõsiseltvõetavad väited, et mõni kodust eemal asuva kooli ja õpetajate tase oleks sedavõrd parem, mis tingiks palju kaugemale õppima minekut.
Järgmisel ümarlaual räägitakse abilinnapea Romek Kosenkraniuse osavõtul planeerimise teemal. Märtsis, aprillis tahetakse võtta teemaks sotsiaalvaldkonna. Samuti on kavas kohtumine politseiga.
Samal teemal:
