Üleeile alanud jääsümpoosion jõudis eile lõpule ja pimeduse saabudes lisasid valminud skulptuuridele valguse varje nii süttinud tänavalaternad kui ka elav tuli, mida lisati taiestele täiendava elemendina.

Näoraamatu sõber Rait Pärg; Islandilt saabunud Ása Hauksdóttir läidab oma töö juures tillukesed tulukesed

Sümpoosionil osales 8 skulptorit, kelle käteosavusega loodi 7 jäist skulptuuri. Eile alustasid jää töötlemisega Islandi skulptor Ása Hauksdóttir, Liina Stratskas Tallinnast, Eneke Maripuu Riisiperest, Raivo Perandi Jänedalt, Üllar Kallau ja Rait Pärg Pärnust. Täna alustasid Raimo Vahtera ja Aila Vahtera, kes saabusid Vaasast alles eile hilisõhtul. Oodatud Harri Lehtinen ja Susan Paavola jäid aga kahjuks tulemata.

Kõige vähem oli aega oma taiese loomiseks Raimo ja Aila Vahteral, aga suurte kogemustega meistrid said nelja tunniga kena lõhe kenasti valmis. Siiski polnud Raimo tulemusega päris rahul ja näitas paberil olevat kava, mille järgi pidanuks kala saba olema palju suuremalt ja mõjusamalt juurde liidetud. Ajapuudusel suruti taies väiksemana kokku, ent vaataja jaoks oli seegi huvitava kujundusega tahutud skulptuur.

Ása Hauksdóttir jättis jääkuubiku enamvähem sama kujuliseks, nagu see kohale toimetati, kuid lõikas Raivo Perandi abi kasutades mootorsaega sellesse mõned täisnurksed süvendid ja fööniga soojendades asetas jää sisse värvilisi pilte oma kodumaa vulkaanidest.

Üllar Kallau kujundas jäätahuka ovaalse kujuga kumeraks peegliks ja vaataja näeb seda lähemalt silmitsedes jää sees olevaid õhumullikesi, suvel vette kaduma jäänud suurt sääske ning huvitavat Lapimaa jää struktuuri, mis oluliselt erineb Tammiste karjäärist lõigatud jääst. Üllar oli üks neist, kes koos Raivo Perandi ja Rait Pärgiga käisid kohalikku jääd lõikamas. Tammistest toodi viis poole tonni raskust jäätahukat. Karjäärist jää välja tõstmisel juhtus väike äparduski, mida täna Üllar naeruga meenutas, sest viivuks täies rõivavarustuses vee alla kadumine ei teinud mehemürakale mingit häda. Nähtavasti on nelja-viie aasta tagustest viimastest regulaarsetest talisuplustest abi siiani.

Ka Rait Pärg kasutas oma taiese jaoks üht neljast Lapimaalt saabunud jäätükki. Tema FB on kujundatud selliselt, et lähemal vaatlusel näeb facebook’i tähekombinatsiooni juures ka naise keha ja käsi hoidmas tugevalt end näoraamatu külge klammerdununa. Rait selgitas, et kõik seekordsed osalejad on omavahel elavas kontaktis läbi facebook’i sotsiaalse suhtlusvõrgustiku. Sellepärast tekkiski tal mõte püstitada näoraamatule monument.

Raivo Perandi otsustas draakoniaastal teha suure draakoni, kelle keha peitub kahes osas maa alla ja nähtavale on jäänud saba, keha keskpaik ning pea. Päris põnev mõttelend. Vello Kaar astus draakoni juurde ja valis saksofoni puhumise asukohaks just selle eluka läheduse, kus mängida jääsümpoosioni skulptuuride näituse avatuks.

Eneken Maripuu ütles oma töö nimeks Jää minemine. Selgituseks lisas juurde, et mingil ajal läheb see skulptuur nagunii veena minema. Eneken Maripuu on varemgi oma loomingut Pärnule kinkinud. Pärnu kolledžis näeb 1,275 m pikkust paat-kannelt. 2005. aastal kutsus Rait Pärg tormist murdunud puudest tegema skulptuure. Nüüd proovis puuskulptuuriga sinasõprust sobitanud kunstnik kätt jää töötlemisega.

Liina Stratskas õpib arhitektiks ja seepärast ehitas naine jääpulkadest huvitava sõrestiku. Aga järgmisel aastal lubas juba sama materjali kasutades ehitada suure maja. Täna lisas ta sõrestiku sisse tulekoonla, mis leegi suurenedes pani jää pisut pisaraid poetama ja tekitas huvitavaid värvide ning varjude mänge. Loodetavasti sulatas kuumus lahtiselt tapiavadesse pistetud jääpulgad sedavõrd kinni, et nüüd pole võimalik vaatajatel neid enam edasi tagasi liigutada. Näiteks eile õhtul sügelesid käed ühel vanahärral sedavõrd, et pidi kindluse mõttes järele proovima, kas jää pulgad ikka hästi libedalt liiguvad.

Jää on küll töötlemiseks tugev materjal, aga asjatundmatul puudutusel võib osutuda ka võrdlemisi hapraks. Seda kinnitas taaskordselt Bumerangi baaris purunenud bumerang, millele olevat keegi tormakas kalpsleja otsa komistanud. Kas Rait Pärg veel kolmandat korda uut valmistama hakkab või vaevub tükke kokku sulatama, selle jätsin nimme küsimata.

Eile võis näha Bumerangi baaris huvitavaid jääst valmistatud värvilisi küünlaid, mille sees põles elav tuli. Nende valmistaja on Ingrid Põder.

Tule installatsioon

Samal teemal: