Esimene tõste; troppide kinnitus läheb järgmisele tunneli osale

Samal ajal kui Pärnu ümbersõidu ehituse lõplik valmimine pikal lõigul on edasilükkunud teadmata tulevikku, võib Papiniidu tänava ja Riia maantee vahelise uue tee ehitajaga väga rahule jääda. Vaatamata rasketele talvistele oludele püsib peatööettevõtja Tallinna Teede AS ja AS Merko Ehitus kindlalt kavandatud graafikus. Maanteeameti avalike suhete peaspetsialist Allan Kasesalu oli veebruari keskpaigas antud usutluses veendunud ehitaja suutlikkuses. Kuigi algselt lubatult ei suudeta maikuu lõpuks liiklust Raekülas ja Papiniidu tänava lõigul teisele tee poolele suunata, tehakse seda kindlasti järgmises kuus. „Seoses erakordselt pika talvega lükkusid osad varasemaks planeeritud teedeehituslikud tööd edasi, seeläbi tuli teha ümberkorraldusi tööplaanis ja ajagraafikus ning suurendada esimese teedeehituse etapi mahte,“ ütles Tallinna Teede AS projektijuht Raiki Reiljan ja lisas, et täna kehtiva kava järgi toimuvad asfalteerimistööd juunikuus. Projektijuhi kinnitusel on objekti lõpptähtaeg endine ja see ei muutu.

Huvipakkuvam töö käib praegu tulevase Liivi tee alla rajatava kahe tunneli ehitusel. Senised viis tunnelit Pärnu ümbersõidul on ehitatud raudbetoonist. Kaks viimast, Saare tänava joonel ja K-Rauta keskuse kohal automagistraali ja raudtee alust läbiv tunnel ehitatakse aga hoopis kokkumonteeritavatest gofreeritud terasplaatidest. Tunneli ristlõige meenutab veidi lössi vajutatud toru. Raiki Reiljani jutust selgus, miks eelistati antud juhul tunneli ehitamisel betooni asemel teraskonstruktsiooni: „Lepingu kohaselt pidime esialgselt ainult sõidutee alla jäävad betoontunnelid ümber projekteerima nõnda, et see ulatuks ka raudtee alt läbi. Kiiresti monteeritavate terasest torutunnelite projekteerimise vajadus tulenes sellest, et raudteeliiklust lubati sulgeda vaid kaheks nädalaks.”

Saare tänava pikenduse jätkuks paigaldatava tunneli pikkus on 58,61 ja vertikaalne ristlõige 3,32 meetrit. Huvitav on teada, et see tunnel koosneb 336 terasplaadist, millede liitmiseks tuli kasutada 6680 polti ja sama palju mutreid. Lainelise terasplaadi paksus on 5 mm. Tunneli kokkumonteerimist teostavad AS ViaCon Eesti töömehed. Teraskonstruktsioon kaetaks AS ViaCon Eesti meeste poolt epoksiidvärviga, mis annab tsingitud terasplaatidele lisakaitset ja pikendab seeläbi tunneli konstruktsiooni eluiga. Sadevee kanalisatsiooni ja drenaaži töid teostab alltöövõtjana Olio Projekti OÜ. Mullatöid tunnelite piirkonnas teostab OÜ Nurme Teedeehitus. Tunneli varem kokku monteeritud osad tõstab paigale AS Laarmann & KO ülisuure, 150 tonnise tõstevõimega kraana. Tunneli varem kokku monteeritud osad kaaluvad 15 kuni 20 tonni.

Pärast tunnelitoru süvendisse asetamist kaetakse teraspõrand liiva, killustiku ja asfaldiseguga. Tunneli lakke paigaldatakse valgustid. Tunneli sisepinnad värvitakse heledatoonilise epoksiidvärviga.

Espaki ja K-Rauta kohal ettevalmistatud süvendisse paigaldatakse veidi lühem samasugune tunnel. Selle pikkus on 45,92 meetrit ja konstruktsioonide kohale tõstmist teostatakse järgmisel nädalal.

Raiki Reiljan lubab, et raudteele saavad rööpad tagasi pandud ja rongiühendus Raeküla jaamaga uuesti taastatud hiljemalt selle kuu lõpuks. Juba praegu julgeb Reiki Reiljan lubada, et kogu objekt valmib tähtaegselt, milleks on määratud 20. oktoober 2011. Alates sellest tärminist ei läbi raskeveokid enam Papiniidu ja Riia maantee ristmikku. Uus tee lühendab Tallinna ja Riia vahelist teekonda projekti järgi 572 meetrit ja sõita lubatakse peatselt

valmival 1900 meetri pikkusel teel 70-kilomeetrise tunnikiirusega.

Kõrvuti uue Liivi tee valmimisega rekonstrueeritakse 280 meetri ulatuses Papiniidu tänavat, 910 meetrit Riia maanteed, samuti 255 meetrit Paide maanteed. Kergliiklusteid rajatakse sõiduteede kõrvale 3,16 kilomeetri pikkuselt. Uued fooriristmikud lisanduvad mõlemale poole Liivi tee otstele, aga ka Riia maantee ja Paide maantee ristmikule.

Ehituslepingu sõlmis Maanteeamet Tallinna Teede AS ja Merko Ehitus AS vahel 13. augustil. Ehitaja poolne teegarantii kestab pärast ehituse valmimist viis aastat. Ehitusmaksumus oli lepingu sõlmimise ajal arvestatud 95,4 miljonit krooni ja sellest 80% tasub Euroopa Liidu ühtekuuluvusfond.

*

Samal teemal: