Pärnus peeti äratuskoosolek
Eile kogunes Eesti sõjahaudade hooldeliidu ruumi Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi kutsel 14 inimest, kelle hulgas oli vanu liikmeid, uusi tulijaid ja lihtsalt aktiivseid toetajaid, et anda peagi veerandsaja aasta vanuseliseks saavale liikumisele taas suuremat tõuget.
Eduard Rajari ülevaade
Eduard Rajari ütles kohe alguses kokkutulnuile, et tegemist on muinsukaitselise liikumise äratusega. Ekslikul arvamusel, nagu oleks Pärnumaa Muinsuskaitse Selts oma tegevuse vaikselt lõpetanud, puudub igasugune alus, sest tasapisi kestab toimetamine jõudumööda edasi. „Viimati korrastasime Vana-Pärnu kalmistul kultuuritegelaste ja Vabadussõja sangarite haudu,“ tuletas Rajari meelde käesoleva aasta ettevõtmist. Samal ajal on hoitud pidevat koostöö sidet Pärnu koduloolastega. Rajari ise on vahepeal pidanud mõned loengud, korraldanud huvilistele kalmistuekskursioone ja tutvustanud Pärnu ajaloolisi paiku.
„Muinsuskaitseliikumise kõrgajal, 1980. aastate lõpul, koondus inimeste aktiivsus eestluse ja omariikluse taastamisele,“ meenutas Rajari, kes selgitas, et tolleaegsetes tingimustes puudus tänapäevamõisteline kodanikuühiskond ja nii olidki muinsuskaitse seltsid peaaegu ainsad meeleolude ja tahte väljendajad. Alles hiljem sai kodanikuühiskonna liikumine täiendust Kodanikekomitee ja Rahvarinde tekke kujul.
Riigi ja heaolu arenedes jagunesid erakonnapoliitikast hoidunud muinsuskaitseliikumise inimesed paljude poliitiliste huvigruppide vahel. Toimima asunud mälestiste riiklik kaitse vähendas vajadust suure ühiskondliku aktiivi järele ja paljud Pärnu muinsuskaitse eestvedajaid on manalateele lahkunud. Vanade tegijate asemele pole olulist uut jõudu lisandunud. Nii jäigi muinsuskaitse rohkem kitsama ringi ajaloohuviliste pärusmaaks, kuid pole kunagi olnud väljasuremise ohus.
Liina Hansen on aktiivne muinsuskaitse huviline
Majanduse elavnedes tekivad uuesti suurenenud vaimsete väärtuste vajadused, usub Rajari, kuna on seda märganud Pärnumaal ja Pärnu linnas liikudes. Oodatud on noored hakkajad muinsuste huvilised, kes kannaksid muinsuskaitsetõrvikut jätkuvalt edasi. Selle mõtte juures oli Rajaril hea meel tutvustada hästi noort tulihingelist Liina Hansenit. Just tänu tema energilisele sekkumisele ongi uus jõulisem liikumine valla pääsemas. Liina Hansen ise tutvustas end tagasihoidlikult linnakodanikuna, kes on õppinud ja tunneb sügavamat huvi XIX ja XX sajandi arhitektuuri vastu. Sellest ka üks tema ettepanekuid Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsile, kes võiks võtta enda eestvedada Olev Siinmaa (kuni 1936. aastani Oskar Siiman) elutöö pärandi tutvustamise seoses arhitekti 130-da sünniaastapäevaga järgmise aasta sügisel.
Olev Siinmaad meenutades
Pärnus 1881. aasta 12. novembril sündinud tisleritöökoja omaniku poeg töötas pärast Wismari ja Konstanzi tehnikumi lõpetamist Saksamaal Lübeckis sisearhitektina ja jätkas õpitud ametiga kodumaale tagasi pöördudes Darmeri puutööstuses ning ehitusettevõttes. Peamiselt järjepideva funktsionalistliku arhitektuuri loojana tuntuks saanud Olev Siinmaast sai alates 1925. aastast Pärnu linnaarhitekt, kellel on mõõtmatuid teeneid Pärnu ehitustegevuse suunamisel. Mitmete Pärnus ja mujal Eestis õnnestunud funktsionalistlikke arhitektuuripärlite kõrval peetakse üheks parimaks Olev Siinmaa ja Anton Soansi kavandatud ja 1935.-1937. ehitatud Rannahotelli. Olev Siinmaa projekteeritud on enamik Pärnu enne sõjaaegsest väärtarhitektuuriga hoonestusest. 1944. aastal lahkus suurepärane arhitekt pagendusse Rootsi, kus ta töötas veel vähem kui neli aastat enne surma abiarhitektina Norrköpingis.
Koostöö teistega
Kuid Olev Siinmaa loomingu meenutamise ja tema tööde kaitsmise kõrval jätkub Pärnumaa muinsuskaitsjatel veel palju teisigi mõtteid, mida kavatsetakse ellu viija. Selleks, et ettevõtmised leiaksid suuremat kandepinda, tahetakse jätkuvalt teha koostööd juba eelnevalt nimetatud Pärnumaa koduloolastega, aga samuti ka sõjahaudade hooldeliidu ja kirikutega. Väga oluline on linna- ja riigivalitsejate poolne koostöö.
Teabe levitamise vajadus
Konkreetsetest tegemistest seati kindel siht loengusarjade korraldamisele. Väga vajalikuks peetakse laiema üldsuse teavitamist. Peale kasvab uus põlvkond, kellel puudub ajalooline mälu lähiaja sündmuste arengust. Mehis Palotu tõi näite nentikommentaaridest, milles võib lugeda täiesti eksiteele juhtivaid märkmeid, kui need võimendudes üldistuvad. Nii ei mäletatata enam hästi, kes olid tegelikud Pätsi monumendi taastamise algatajad ja täide viijad ning sellepärast nimetatakse praegu oma aktiivsusega muinsuskaitse vallas nime teinud isikuid, kellel pole tolleaegsete tegemistega mitte midagi ühist. Teenimatult varju on jäänud Ali Rza-Kulijevi nimi. Siit ka tungiv vajadus rohkearvulisemate artiklite järele, mida kirjutaksid asjatundjad inimesed. Omal ajal on seda tööd teinud väga innukalt näiteks Eduard Rajari. Viimase 15 aasta kestel aga on paljud autorid märgatavalt tagasi tõmbunud. Seda lünka tuleks asuda täitma. Pärnu Postimees on selleks valmis ja soovib anda omapoolse panuse. Ajakirjanik Kalev Vilgats ei ole küll seltsi liige, kuid hingelt muinsuse toetaja. Häid sõnu kuuldus ka ajakirjanik Tõnu Kanni aadressil ja kindlasti väärivad muinuskaitsjate lugupidamist mitmed teisedki nimed ajakirjandusväljaannete juures.
Koduleht
Mehis Palotu lubas võtta enda kanda kodulehe tegemise, mis oleks oluline teabe levitamise allikas. Sinna tuleks linkidena koondada enamik varem ilmunud muinsukaitsealaseid kirjatükke ja anda suunavad viited ka käesoleval ajal ilmuvate artiklite kohta. Koduleht võimaldaks muuta kättesaadavaks palju digitaliseeritud materjale nii fotode kui muude huvitavate dokumentide näol. Eeskujulikku kogemust saab selles osas Säästva Renoveerimise Infokeskuse http://www.renoveeri.net/ tööst. Neil on head ülevaadet andev koduleht ja tehakse pidevaid koolitusi.
Kalmistud vajavad pidevat hoolt
Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi esimees Olaf Esna tunneb muret hauakultuuri pärast, mis vajaks samuti suunavaid näpunäiteid, et inimeste isetegevus ei kaotaks täielikult hea tunnetust. Olaf Esna on seni ainsana ka kõige järjepidevamalt Pärnu ajaloo erinevaid tahke tutvustanud.
Tiina Tojak luges ette seltsi põhikirjas sätestatud tegevuse eesmärgid, mis kokkuvõttes tähendab igasuguse ajaloolise kultuuriväätusliku pärandi teadvustamist, selle väärtustamist, kaitsmist ja säilitamist.
Räägiti Sindist
Maakonnast oli põgusalt juttu Sindi linnast, kuna kohal oli mitu sealse kandi inimest. Ka Sindi abilinnapea Marko Šorin on huvitatud tihedamast koostööst Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsiga. Šorin tuletas meelde, et Sindi linnas asub väga palju muinsusväärtuslikke objekte. Muret valmistav on Sindi kirik. Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent ütles, et Sindi kirik on kõige ilusam koguduse hoone Pärnumaal, mille taastamine on asetatud esimesele kohale
sakraalhoonete pingereas. Kiriku täielik renoveerimine läheb maksma kümneid miljoneid kroone. Midagi on praeguseks ka tehtud, et hoone jätkuv lagunemine oleks peatatud. Abi loodetakse saada CO2 programmi rahastamisega antavast toetusest.
Muinsuskaitseliikumise täpsema kavaga tahetakse jätkata uuel aastal. Selleks kogunetakse Tallinna mnt 49a asuvasse tuletõrjeühingu majja taas 11. jaanuaril kell 18.0
Urmas Saard, foto autor on MEHIS PALOTU
Samal teemal:
