21. aprillil tähistatakse mitmel pool jüriööd
Kuigi kalendri järgi on jüripäev 23. aprillil, otsustasid Paikuse ja Sindi korraldustoimkonnad sedakorda tuua sündmuse tähistamise paar päeva varajasemale ajale, sest käesoleval aastal satub jüripäev kahe liikuva riikliku püha vahele ja kogemuste põhjal ei peeta tõenäoliseks, et inimesed, eriti kooliõpilased tahaksid väga suurel hulgal laupäeval kodudest välja tulla.
Neljapäeval, 21. aprillil, algusega kell 19.00 peetakse Paikuse vallarahvale mõeldud tavapärane jüriöö tähistamine politseikooli õppehoonete juures, kus jätkub sportlikku tegevust nii jooksjatele ja kepikõndijatele, aga ka muidu lustijatele. Nagu varemgi, jagatakse nüüdki osavõtjatele rohkelt auhindu ja maiustusi. Traditsiooniliselt korraldavad selle sündmuste rikka õhtupooliku taas Paikuse Vallavalitsus ning Politsei- ja Piirivalvekolledži Paikuse kool.
Samal päeval tund aega hiljem, algusega kell 20.00 kutsutakse Sindi asutusi, ettevõtteid, organisatsioone, seltse, linnaosade esindajaid, samuti pere- ja sõpruskondi osalema linna jüriöö jooksul.
Sindi kodulehe teatel kulgeb jooksu marsruut Sindi bensiinijaama juurest mööda Pikka tänavat ja Paide maanteed Linnuriiki, kus läbitakse pea kõik selle linnaosa tänavad. Järgnevalt võetakse suund linna südame poole mööda Kalda teed ja Pärnu maanteed, et lõpetada jooksmine rahvaüritusega Sindi Gümnaasiumi hoovil. Sarnaselt möödunud aastaga toob Eesti Lipu Selts ka sel korral mitukümmend suurt sinimustvalget lippu rahvakogunemisele, kus näeb ja kuuleb päevakohast kava.
Muinasaja piirile jääv Jüriöö ülestõus on eesti rahvale tuttav peamiselt Eduard Bornhöhe "Tasuja" kaudu. See on kaunis ilukirjanduslik legend, mis on mitmeid eestlaste põlvkondi innustanud ja liitnud hilisemaski vabadusvõitluses. Mis 1343. aastal ja sellele järgneval ajal tegelikkuses aset leidis, selle kohta lähevad ajaloolaste arvamused lahku. Peale eestlaste vabaduspüüu oli mängus tüli toonase orduriigi ja Taani kuningriigi vahel, milles eestlased võisid olla etturid. Oluline on ka teada, et rahutuste käigus hukati preestreid, kes kindlasti ei olnud mõõgakandjad. Tänased kristlased ei pruugi selliste tegude üle uhkust tunda.
„Tasuja legend on eestlaste teadvuses sügavalt juurdunud - ja just legendina väärib Jüriöö ülestõusu meenutamine kaunistamist ka tänaste sinimustvalgete värvidega,“ on väljendanud seisukohta Eesti Lipu Seltsi esimees ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste.
Samal teemal:
