Hans Soll: Praegu on unikaalne võimalus
Iga Sindi paisu teemal avaldatud artikkel muudab põlised Sindi inimesed valvsaks, sest tammiga ollakse harjunud ja ilma selleta ei kujutata Pärnu jõge väikelinna kohal ette. Sellel põhjusel pöördusin kodanikualgatuse rühma „Sindi pais” aktiivseima esindaja Hans Solli poole palvega selgitada oma nägemuses küsimust, mis Sindi elanikes õigustatud muret tekitab.
Vastab Hans Soll
Sissejuhatav mõte
Küsimus jõe ja kallaste seisundist pärast võimalikku paisu mahalaskmist on täiesti õigustatud, õieti see ongi peaküsimus, sest probleem seondub optimaalseima lahendusega. Kõigepealt ütlen sõnaselgelt, et minus pole mõtet otsida paisuepopöas Sindi võimude või Sindi rahva vastast. Vastupidi, olen Sindis väljas kõige parema lahenduse realiseerimise eest, püüdes siinjuures vaadata ette - mis saab 10-20 aasta pärast ja veel kaugemas tulevikus!
Praegu on unikaalne võimalus Euroopa Liidu rahadega teha ära tegu milleni jõud senini pole küündinud – likvideerida otstarbe kaotanud looduskahjulik rajatis. Sellist rahastamise võimalust ei saa kasutada määramatult pika aja kestel. Seepärast ühendagem kõige tõsisemalt jõud ainulaadse võimaluse optimaalseimaks targaks kasutamiseks.
Paisu eemaldamine, kärestiku rajamine, jõesäng, kaldad
2000. a. taanlaste NIRAS AS poolt teostatud kapitaalse uuringu põhjal pakutakse 1A variandis 151 m pikkuse tammi eemaldamist, mis tekitaks 66 m pikkuse kärestiku. Aasta keskmise vooluhulga juures langeks veetase arvestuslikult 3,15-st kuni 2,29 meetrini ning tekkiv voolukiirus ületaks 1m/s. See põhjustaks lühiajaliselt suuremahuliste jõesetete edasikande, kuni jõesäng saavutab uuesti tasakaalu. Praegu maanteesillast ülesvoolu on jõe hüdrograafia looduslik, jõesängi laius 100 m. Sillast 200 m allavoolu laieneb jõgi 200 meetrini ning on kuni tammini järvele iseloomulike omadustega.
Jõe fluviaal-morfoloogiline uuring selgitas välja 2 piirkonda, kuhu on kogunenud 63 000 m3 setteid silla ja tammi koosmõjust ja 125 000 m3 tammipealses järvelaadses jõeosas. Tammi lammutamine põhjustaks mõlema nimetatud settekoguse liikumahakkamise ja tekiks looduslike mõõtmetega ja voolujaotusega ülevalpool 90 m ning allpool 100 m laiune jõgi, mille voolukiirus ei ületa 0,8 m/s.
Teise uuringu on 2006. a. teostanud K & AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Merin AS, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ. Paisu lammutamisel säiliks ala- ja ülavee poolel jõe põhja 1,5 m erinevus. Lammutamise järgselt säiluv aste kujundatakse kaladele ületatavaks ja jõepõhi kindlustatakse ärauhtumise eest. Kokku lammutatakse 3000 m3 betoonkonstruktsiooni. Paisu asemele kujundatakse 185 m pikkusega ja 0,8% langusega kärestik. Rajatava kärestiku kogupindala oleks 2 ha.
185 m pikkusega kärestiku puhul niisuguses koguses setete edasikandmine ei realiseeru nagu NIRAS AS 66 m pikkuse kärestiku puhul. Siin prognoositav setete edasikanne maanteesillast ülesvoolu võib ulatuda 10 000 m3-ni ja paisjärvest 30 000 m3-ni. Voolu keskmine kiirus jääb ka väiksemaks, ega ületaks 0,5-06 m/s. Selle variandi maksumust hinnati 2006. a. hindades 65,3 milj. EEK.
Mõlemad uuringud jõekaldaid jm. sinnakuuluvat ei käsitle. Ilmselt ei ole need olulised keskkonnamõjurid. Toimuvast saame ainult ise ettekujutuse luua. Muidugi veetase pealpaisu langeb, allpaisu tõuseb, aga mitte hullusti palju – aasta keskmise vooluhulga juures 3,15 m kuni 2,29 meetrini jõe pikiprofiili punktide 4533 m ja 4898 m vahel.
Settemuda
Nüüd jõuame aga minuarust kõige olulisemani – settemudani. Olgu settemuda liikumahakkamise oht prognoositavast 188 000 m3 ehk 40 000 m3 suurem või väiksem, pole tegu mitte ainult ohuga vaid karmi reaalsusega. Kõnealune settemuda tuleb eelnevalt ammutada, maksku see mis ta maksab. Kahjuks puudub sette keemiline analüüs, kuid midagi head temas ei ole. Pikka aega oli jõgi rumala maade kunstväetisega üleväetamise, taimekahjurite tõrjevahendite DDT jt. ohjeldamatu liigkasutamise, sigalate ja loomalautade virtsa ammoniaagi, raibete, kemmergute otserünnaku all. Ei mingisuguseid filtreid, puhastusseadmeid. Kõik selle omastasid veetaimed ja nende kõdu on nüüd paisupealses mudas. Arvan, et ei ole palju öelda kui selles settes leidub osa Mendelejevi tabelist, alustades elavhõbedaga ja ei tea millega lõpetades.
Niisugusesse saastmudasse rajada ujulat, setteseguses vees lõbusalt ujuda, isegi tervistkosutavalt lusti aerutada - no kuulge, see ei ole Sindi elanikule nagu iga ühele meist vääriline. Kus on meie kooliharidus ja arusaam puhtast loodusest?
Lahendust otsivalt
Sõnaga: Lugupeetavad küsijad, kui õige lööks kampa ja esineks Sindi linnavõimude ees ettepanekuga esitada pöördumine kohaliku omavalitsuse tasandil riigi valitsuse keskkonnaministrile Jaanus Tamkivile. Pöördumise sisuks oleks paisupealse muda eemaldamise taotlus.
Ennetav liikumapääseva sette eemaldamise vajadus on möödapääsmatu igasuguse, ka osalise tammisektsioonide eemaldamise puhul. Projekti täiendusettepanekuga on aga kiire. Teatavasti jäeti valitsuse määrusega suvel avatud esimesest sajast miljonist Sindi pais välja. Tehti vaid 18,5 miljoni ostuhinnapakkumine, millele AS vastas 59 miljoni nõudega.
Esimeses etapis parandatakse vooluveekogude ökoloogilisi tingimusi kokku 11 Eesti jõel ja see puudutab 23 paisu. Ülejäänud 200 miljonit krooni jääb uute investeeringute kavale. Sellele 200 miljonile tuleks kiiresti-kiiresti nõue sisse anda. Muda eemaldamise vajadusest ei pääseks ka eraomanik kui ta oma hüdrojaama nõuetekohase kalatrepiga rajama peaks. Viimasesse minul isiklikult siiski puudub igasugune väiksemgi usk. See veendumus on isiklik ja põhineb minu käsutuses olevale tõestusargumentatsioonile, mille arvel kirjutatu ei tohiks ruumi ja aega kasutada.
Sindi rahvas ja linnavõim saaks igati põhjendatud täiendusnõude esitada. Kuivõrd oluliseks Sindi inimesed ise probleemi olemust peavad, sõltub loomulikult üksnes neist endist.
Minu vaimusilm näeb küll seda, et paisupealne jõesäng saaks süvendatud, jõekaldad korrastatud ja puhastatud looduskeskkonda rajatud tasemel ujula, hüppetorni, paadilaenutuse, kalastussildade, atraktiivse harrastuskalastuse võimalusega. Magnetitõmbena tuleksid peale Sindi rahva sinna turistid, kes Pärnu ranna passiivpeesitamise vahetab meelsasti aktiivse tegevuse vastu kuulsustkoguva Sindi paisupealsel alal.
Pakutav ideekavand
Ainult ideetasandil nimetaksin kaht kavandatavat kohalikku võimalikku teostusvõimalust:
Sadamaakvatooriumil seisab pager tööootel pikemat aega. Kas oleks mõeldav sõlmida leping sadamaga nõnda, et pager demonteeritaks ja osa tekiehituse imemisseadmeid transporditaks paisupealsele kaldale. Ajutist jõuallikat rakendades oleks seade suuteline ime- ja survesüsteemiga 1,5 km ulatuses mudaeemaldamissüvendust tegema.
Eemaldatava muda võiks ladestada näiteks 5 km kaugusel Rääma rabas paikneva prügimäe katteks. Sauga vallavõimul peab 2010. aastaks olema prügimäele kate paigaldatud.
Samal teemal:
