Lumimari, raagus looduse elustaja

Lumimari on igati oma nime vääriline sügisel, kui lehed langevad. Valgete, kaua põõsal püsivate marjade järgi on see Põhja-Ameerikast pärit põõsas saanud nime paljudes Euroopa keeltes.

Harilik lumimari (Symphoricarpos albus) on madalakasvuline (ca 1,5 m) peenikeste okstega tihe põõsas. Temast sai XX sajandi algupoolel meil ülipopulaarne hekitaim, kuna ta on mulla suhtes vähenõudlik, talub varju ja õhusaastet ega kannata haiguste ning kahjurite tõttu. Pealegi on istikuid kerge paljundada.

Tumeda rohelise peene lehestikuga põõsas talub hästi ümberistutamist ja pügamist. Viimase omaduse pärast rajati temast korrapäraseid hekke. Regulaarse lõikamisega vormitud põõsad ei vilju. Hooletusse jäänud hekid said hakata vabalt vohama ning marjadega toretsema.