Ehitussektor on üks suurima keskkonnajäljega valdkondi. Rootslased alustavad suuremat ehitusmaterjalide taaskasutamist ning juurutavad betoonpaneelidesse puitelemente.
Läti saab Kirjaneni innovaatilise puidurafineerimistehase endale (134)
Koguinvesteering ulatub ligi 700 miljoni euroni.Fibenoli Imavere katsetehas on näidanud valitud puidurafineerimistehnoloogia töökindlust. Päris tehas tuleb aga Lätti. Omanik Raul Kirjaneni sõnul on põhjuseks sealne stabiilsem metsanduspoliitika.
Põder on Euroopa metsade suurim imetaja ja tema rünnak võib saada saatuslikuks, sest looma hästi sihitud jalahoop võib olla surmav.
Maaomanikele täiendavat tulu võimaldav seni veidi metsik vabatahtlik süsinikuturg saab varsti Euroopas reguleeritud. Paika pannakse metoodika ja luuakse üldine register.
Salapärane kunstnik on Kehra Ülejõe terviseradade puude tüvedele maalinud imetoredaid looma- ja linnupilte. Ning mida muud kaunil päikesepaistelisel pühapäeval perega ette võtta, kui minna loodusesse seda kaunist kunsti vaatama.
MÕÕT SAI TÄIS | Läti põllu- ja metsamehed on koos masinatega tänavatel (10)
Täiendatud kommentaariga koha pealtTäna toimuvad Riias metsa- ja põllumajandussektori meeleavaldused, kus inimesed avaldavad oma seisukohti maa võõrandamise kohta looduskaitse nimel ilma piisavate kompensatsioonimehhanismideta.
UUS PROTEST | Läti metsaomanikud alustavad meeleavaldust ebaõiglaste looduskaitsepiirangute vastu (1)
Sarnaselt Eestile saavad ka Läti metsaomanikud looduskaitseliste piirangute kompensatsiooniks tillukesi summasid. Juhtimaks valitsuse tähelepanu metsasektori probleemidele, kogunevad metsaomanikud ja metsatöölised 5. märtsil valitsuskabineti ees ühisele meeleavaldusele.
FOTOD | Kanepi vallas põrkasid kokku sõiduauto ja põder (44)
Pildid võivad olla häirivad!1. märtsil kell 18.18 teatati, et Kanepi vallas Maaritsa külas juhtus sõiduauto ja põdraga liiklusõnnetus.
Unustage MMS – see on eilne päev. Soome teadlased on välja töötanud uudse supertoidu MMC, mis aitab paremini toitaineid omastada.
Majanduskriis on jõudnud ka puidutööstusse. Teisalt avab keerulisem aeg uusi ärivõimalusi, mille äsjaseks näiteks on Metsä Groupile siin kuulunud puiduvarumisäri minek Eesti ettevõtjate kätte.
Sageli olen just veebruaris ja veel märtsi keskpaigaski sattunud peale mitmele rongapaarile, kes taevalaotuses üksteist taga ajavad ning siis ühtäkki selja maapinna poole pööravad.
Iseloomulik on kõigi sortimentide kallinemine. Hinnatõusud ei ole suured ja mõnel juhul on üsna minimaalsed. Märkimist väärib lehtpuupalkide kallinemine. Metsaomaniku vaatevinklist on okaspuupalkide hind rahuldav, küttepuidu hind küllaltki hea, lehtpuupalkide ja paberipuidu hind hea.
Mari Kartau: ametnik arvutab, jumal naerab (2)
METSALEHT | JUHTKIRISamal ajal kui enamus jälgib pingeliselt ettevalmistusi Eurovisiooniks, on olemas vähemus, kes hoiab kätt Euroopa Liidu kliimaeesmärkide pulsil.
Ants Varblane: metsasõja õhutajatel oleks aeg samm tagasi astuda (28)
METSALEHT | Metsamees Ants Varblane filmist „Vara küps“Pikaaegne erametsanduse edendaja Ants Varblane vaatas ära viimasel ajal ohtralt kõneainet pakkunud Martti Helde filmi „Vara küps“. Tunnet, et metsade päästmiseks tuleb midagi otsekohe ette võtta, ei tekkinud.
Kliimaministeerium plaanib jahieeskirja muudatusega keelata kopra aastaringse küttimise, muuta haneliste jahiaega ja võtta jahiulukite loetelust välja seitse ohustatud ja kahaneva arvukusega linnuliiki.
Enam kui pooltuhat metsaomanikku osalesid küsitlusel, mille tulemus näitas, et suur osa nendest peavad maadevahetust looduskaitseliste piirangute korral iga-aastase õiglase rahalise kompensatsiooni kõrval õiglaseks hüvitismeetmeks. Riik esialgu maadevahetust ei toeta.
Vastuoluline eelnõu naaseb. „Riigist on vastutustundetu lasta lagedaks raiuda oma inimeste puhkemetsi“ (29)
Lageraied on olnud pinnuks silmas kogukondadele üle Eesti. Kliimaministeeriumi eelnõu mõte on anda võim taas rahvale, ent looduskaitsjate sõnul saavutab see hoopis vastupidise.
Minu kinnistul olevatele kraavidele määrati avalik kasutus, nii on igaühel õigus kallasrada kasutada. Samas on keskkonnaamet sealsamas kõrval asuvale metsaalale märkinud „metsa vääriselupaik“.
14. veebruaril jäi Võrumaal Ruusmäe külas rajakaamerasse kraavi kaldal askeldav aasta loom – udras ehk saarmas, kirjutab Eesti Jahimeeste Selts.
Viljandi lähistel kasvav Viiralti tamm võistleb pöökide ja teiste puudega Euroopa Aasta puu tiitli nimel. Juba aastal 1944 käis aga puu Austrias ning sulatas sealse publiku südameid.
Raiete vähenemise taga oli väiksem nõudlus metsatööstuse toodete järele. Palgipuu raied vähenesid üheksa ja paberipuu omad kaheksa protsenti.
Luua metsanduskooli juht Haana Zuba-Reinsalu: teenetemärk on tunnustus ka kõigile mu kaasteelistele (3)
„Väga suur üllatus! Sellised asjad tabavad meid nagu välk selgest taevast,“ ütleb alates 2001. aastast Luua metsanduskooli juhtinud Haana Zuba-Reinsalu presidendilt saadud teenetemärgi kohta. „Olen teinud lihtsalt oma igapäevast tööd, sellistele asjadele mõtlemata.“
„Minu jaoks oli see väga ootamatu, kui hommikul telefon helisema hakkas ja kõik õnnitlesid,“ jagas Eesti Maaülikooli metsaökosüsteemide professor, akadeemik Veiko Uri esmast emotsiooni uudisele, et ta pälvis Valgetähe III klassi teenetemärgi. „Kõige enam on see tunnustus Eesti metsateadusele ja Eest...
Euroopa Kontrollikoja avaldas aruande, milles hoiatab, et kuigi Euroopa Liit on investeerinud 430 miljonit eurot biokütuste arendamisse, ei ole need endiselt konkurentsivõimelised – ja mis veel kummalisem – need pole alati ka keskkonnasõbralikud.
Kõik hääletama! Europuu valimine on alanud, Eestist võistleb Viiralti tamm (2)
Hääletada saab 22. veebruarini.Alanud Euroopa eriliste puude konkursil võistleb Eestit esindav Viiralti tamm veel nelja tamme, kahe kastani, kahe pöögi, aga ka näiteks jaapani kameelia, valge mooruspuu, pirnipuu ja oliivipuuga.
Riigikohtu halduskolleegiumi rõhutab oma kohtumääruses, et kuigi keskkonnaühendused võivad ühe kaebuse esitada korraga paljude raielubade andmise keelamiseks, saab seda teha siiski vaid ühes või teises konkreetses metsas, mitte üldsõnaliselt paljudes metsades.
Peaksime taastama 30% elupaiku, et täita Euroopa elurikkuse eesmärke. Paraku pole kokku arvutatud, kuidas mõjutab see kliimaeesmärkide täitmist. Eriti palju küsimusi tekitab metsamaa märgaladeks muutmine.
Loomade jäljeread on nagu looduse avatud aabits. Kui lugeda mõistad, jutustab see huvitavaid lugusid: kes on käinud, mida teinud, kuhu läinud. Looma ennast näeb inimene harva, jäljeridu võib harutada kasvõi mitu tundi järjest. Hea on teada, kellega sa eluruumi jagad.
Kas biopõhised plastid on õlipõhiste plastide kombel looduses mikroplasti allikaks, või on see probleem juba lahendatud? Lühike vastus on, et see sõltub sellest, kas kõnealune plast on biolagunev.