Metsaomanik Eve Reose on aktiivne Raplamaa Naiskodukaitse liige. „Mets pakub meile ka keerulisemates olukordades kaitset ja peame teda vastutasuks aupaklikult hoidma,“ ütleb ta. Oma kodukandi naiskodukaitsjatega on tema eestvõttel saanud iga-aastaseks traditsiooniks 1. mail üheskoos metsa istutama m...
Ametilt on metsaomanik Ly Kokla loomaarst, kes justkui võtaks koju tööd kaasa. Mets on täis linnumaju, rajakaamerast saab jälgida kuidas toimetavad rebased, hirved, metsnugised ja teised metsaelanikud.
Erivajadustega laste õpetajana töötav metsaomanik Raivo Roosi toob oma kasvandikke metsa tööpraktikale ja teeb ekskursioone ka kohaliku kooli lastele. Ta oskab loodusest palju rääkida, tunneb taimeliike ning loomade käitumist ja poetab jutu sekka vahel ka mõne lustaka legendi või müstilise teooria.
Ühel lagendikul proovis Rene Verlin kartuleid kasvatada. Viis turba peale sõnnikut, pani mugulad maha, aga metssead sõid kõik ära. Nii lõppes tema põllumehe ja algas metsamajandaja karjäär. „Oma metsatükk käib iga korraliku maakodu juurde,“ leiab mees.
Ivo Valter ja tema kaasa Katrin on ametilt arstid, kes otsustasid umbes 20 aastat tagasi oma vaba aja ja raha metsa panna, et kasvatada täiendavat pensionisammast. „See on mul jõusaali eest,“ ütleb mees.
„Kutsutakse mind näiteks maakivimüüri laduma, ma ütlen, et kui kivid ise ära taote, siis võin tulla,“ muigab kuldsete kätega metsaomanik Andrus Niit. Lisatööde tegemiseks puudub ka vajadust, sest tulu tuleb metsast.
Mulgimaa mitmekesisel maastikul ja viljakatel maadel asub võimas Lümatu talu, mis toetub metsale. Metsa sisenemisel sätib peremees hindamiskomisjoni haneritta ning kamandab vait, sest tuleb mööduda mesilast. Lähebki õnneks, keegi nõelata ei saa.
„Vaadake nüüd, kuidas käib materjali väärindamine!“ hõikab metsaomanik Mart Kase ja viskab väikese traktori kärust võsa kitseaedikusse. Sarvekandjad elavnevad ja haljasmass kaob kitse vatsa uskumatu kiirusega. Kui žürii ringkäigult tagasi jõuab, on kogu koorem paljaks kooritud ning polk on valmis uu...
Küttepuidu hind jätkas juulis mõõdukat hinnakasvu, vaatamata niigi läbi ajaloo kõrgeimale hinnatasemele. Okaspuupalkide hinnad odavnesid juulis märgatavalt.
Viimaste aastate olukorda puidutööstuses ei saa iseloomustada üldtunnustatud seaduspärasustega: kui koroonakriis suudeti üle elada, siis otsa tuli veelgi hullem – sõjakriis, mis röövis paljudelt tootjatelt pikalt toiminud toorainekanalid.
Kui juunikuu lopsakuse keskel oli sageli tunne, et heli on, kuid pilt puudub, siis mõnel juulikuu õhtul näib, et puuduvad mõlemad. Suurem osa laululinde sulgevad noka juuli alguses, kuid mõned üksikud metsalinnud võivad laulda veel juuli lõpuski.
Keskkonnaagentuuril valmisid jahistatistikast virtuaalsed kaardid ja graafikud, kus leitavad kõigi jahiulukiteks määratud metsloomade ja -lindude küttimisandmed alates aastast 2011.
Keskkonnaamet lubab, et seoses rahvuspargi loomise ettepaneku ja loodusväärtuste hindamisega tühistatakse Hiiumaal vähemalt esialgu vaid üheksa metsateatist.
Kõige enam katastrimetsa oli Eesti Vabariigi eel loomulikult mõisatel, 77%. Sellest umbes 72% kuulus rüütlimõisatele – need on meie mõistes n-ö päris mõisad.
Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud korraldas õppepäeva, selgitamaks, kuidas metsas väärtuslikke elupaiku ära tunda ning mida loodusväärtuste säilitamiseks teha saaks.
Euroopa metsatulekahjude periood pikeneb ja muutub endisest ägedamaks. Rootsi metsafirma Södra teatas oktoobri lõpus, et tõstab okaspuu paberipuidu 2 eurot.
Loodusfotograaf ja hiljuti ilmunud raamatu “ Metsasosinad ” autor Karl Ander Adami ütleb, et soovib oma raamatuga avardada vaataja maailmapilti metsast.
Osaühing Baltania plaanib Vägari külla rajada biosöetehase. Säärast ettevõtet Eestis seni polegi, ettevõtte juhatuse liikme Mika Hassineni sõnul on tegu innovaatilise tehasega ka kogu Euroopa Liidus.
Ülikoolide ekspertide hinnangul tõstaks puidurafineerimistehas Eesti majanduse tootlikkust. Samas teevad nad märkusi tooraine ja asukoha osas.
Eesti metsatöötajate meeskoor tähistab tänavu juba oma 45. kooslaulmise aastapäeva.
Palkide hinnad on tõusnud seniolematule tasemele, kui vaid ilm metsa langetada laseks.
Euroopa Liidu erinevatel tasanditel ning aktiivsel Eesti osalusel menetletav LULUCF määrus peaks aitama kaasa kliimamuutuste leevendamisele säästva metsamajandamise kaudu. Mõõtühikuks on raiemaht.
Kindlasti on sellel seisukohal ka vastaseid, ent tõsi on see, et puitkütuste kui kodumaise taastuva ressursi kasutamisega vähendame sõltuvust suure keskkonnamõjuga fossiilsete kütuste tarbimisest ja energia impordist.
Umbes kaks nädalat tagasi üllatas keskkonnaminister Siim Kiisler metsandushuvilisi tavapärasest emotsionaalsema avaldusega, kus ta süüdistab liikumist Eesti Metsa Abiks (EMA) vaenu õhutamises.
Metsamaade hinnad Rootsis on kerkinud kõrgemale kui kunagi varem. Soomes ja Rootsis juba käivitunud ning peagi valmivad tselluloositööstused suurendavad survet paberipuidu hinnatõusuks Läänemere riikides.
Detsembri alguses on 2017. aasta viimased metsatoetuste voorude tähtajad. Metsaomanikel, kes tänavu uuendustöid tegid või metsale inventeerimisandmed tellisid, tasub toetuse küsimiseks juba praegu oma metsaühistuga ühendust võtta.
Aasta viimane kvartal algas positiivselt metsa-omanikele, kes raieid kavandavad. Paljude sortimentide hinnad pole aastaid nii kõrged olnud.
Lääne- ja Ida-Virumaa piiril, piirnedes põhjast Oonurme ja lõunast Avinurmega ning külgnedes läänest Tudusoo looduskaitsealaga, idast aga Muraka rabaga, asub Peressaare – 1700 hektarit kunagist asundustalude maad.
Kui millegi üle arutlema hakata, siis kõige keerulisem on probleemist aru saamine. Sest kui arusaamist pole, muutub arutlemine mõttetuks ning tulemuseks on ... mitte midagi.
