„Aiandis kütab naha märjaks,“ äigab käeseljaga üle lauba kalur Aare Jürgenstein, kes lisaks kalapüügile teeb kolleegide tellimusel mõrdu ja peab Audru rannas aiandit.
„Kolm järjestikust aastat suurt kahjumit on seakasvatusele laastavalt mõjunud, tootjad ei ole saanud investeerida ega farme remontida ja paljud on pidanud oma tootmist vähendama,“ toob esile Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) juhatuse esimees Anu Hellenurme.
Meie toidulaua tervislikkus sõltub köögi- ja puuviljadest. Paraku juurikate ja viljade kasvatamine Eestimaal aastatega üha kahaneb, veidi on kasvanud üksnes marja- ja õunaaedade toodang.
Käesoleva nädala esmaspäevast on seaduse järgi lubatud taliviljapõlde väetama hakata. Praegu siiski veel väetisekülvikuid põllul ei näe. Selle töö algus sõltub ikka ilmast ning põllumehed lubavad väetama minna aprilli algul.
HINNANG* Keskkonnaameti 2022. aastal korraldatud haneheidutuse uuring on halvaks näiteks, kus teaduse nime all ignoreeritakse teadmisi ja kogemusi.
Euroopa angerjate populatsiooni ohustab salakaubitsemine, kliimakriis ja eurooplaste täitmatu isu tradistsiooniliste roogade järele. Maailm on aga vahepeal muutunud ja teadlaste sõnul alles vaid kaks valikut: me kas lõpetame nende söömise või nad surevad välja.
Paarkümmend aastat Jõgeval kestnud aretustöö on kandud vilja – aretati kaks uut oranži tomatisorti, mis sobivad kütteta kasvuhoonesse või maja päikesepoolsesse peenrasse. Pärast 20. märtsi saab tomatiseemneid juba ette kastidesse külvata.
Veebruari algul juhtus midagi uskumatut: kolm aastat mõõnas püsinud sealiha varumishind pöördus kiirele tõusule. Kas seakasvatajatele terendab tunneli lõpus ometi kord valgus?
Kihnu maalammas kui tõug sai ametliku tunnustuse 2016. aastal, kolm aastat hiljem kanti ta põllumajandusloomade ohustatud tõugude nimekirja. Sealtpeale on kihnu maalammaste arvukus hakanud tasapisi tõusma, seda tänu tõelistele entusiastidele.
Läänemere-sõbraliku farmi konkurss on mõeldud tunnustama talunikke, kes aitavad oma tegevusega vähendada veekeskkonda leostuvaid toitaineid. Kandideerima on kutsutud nii väiksed kui suured, nii tava- kui ka mahetootjad. Kandidaate võib esitada 9. aprillini.
„Viimane aasta on läinud väga töökalt, aga see-eest suhteliselt hästi. Kuni praeguseni. Endale tõsiselt otsa vaadates teadsin, et see oli varem või hiljem nagunii juhtumas. Seekord varem,“ seisab Saaremaa Mahemuna konto viimases postituses. Ees rullub lahti murede jada, mis lõpeb tõdemusega, et kui ...
„Seni kuni liha on odavam, eelistavad inimesed seda taimsetele alternatiividele. Aga kui taimsed burgerid on lihast maitsvamad, leidub neil ka rohkem sööjaid,“ leiavad kodumaised ettevõtjad, kelle toodang praegu eestlastele liha asemel vaheldust pakub.
Pärnumaal Kaisma küla lähistel Metsniku talus toodab uhiuues tootmishoones mahlu ja jäätiseid Terje Mitev, kelle tootevalikus on üle paarikümne erineva mahla ja teist sama palju käsitööjäätiseid.
Kallite energiahindade tõttu on tänavu hoopis soodsam vedada lilli sisse Lõuna-Ameerikast või Aafrikast, kui neid ise kasvatada. Ometi leidub aednikke, kes karmist talvekülmast hoolimata kasvatavad kasvuhoones ise tulpe, et naistepäeval naisi kodumaiste kevadlilledega rõõmustada.
Läheneva naistepäeva puhul avaldas Eurostat andmed palgalõhe kohta Euroopa Liidus, vaadeldes täpsemalt linna- ja maapiirkondade erinevusi. Statistikast tuli välja, et 13 riigis, sh ka Eestis on palgalõhe maapiirkondades väiksem kui linnas.
Meie aednikel on kasvuhoonetes kibekiired päevad, et naistepäevaks kõik pungad õide puhkeksid ja lillepoodidesse jõuaksid. Kes kasvatab ise lilli, kes vahendab välismaalt, peaasi et ükski huviline õitest ilma ei jääks. Aastaga on siiski kasvanud importlillede osakaal.
Kodumaisel kapitalil põhinev Linnamäe Lihatööstuse AS Läänemaalt on suutnud viimaste kriiside kiuste endiselt vee peal püsida. „Mingit saladust siin pole. Majandame mitmes suunas ja kolme kaubamärgi alt korraga,“ teatavad tööstuse juhid.
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis parimaks piimakarjakasvatajaks Leo Hanseni Härjanurme Mõisa OÜst. Farm kuulub taanlastele ning kas seetõttu või vastupidi, sellest hoolimata, on selle saavutused Eesti piimakarjade seas ühed parimaist.
Kohila vallas, Urge külas asuvas Rehe talus tuvastati lindude gripp. Lindlast ei tohi linde välja viia ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine.
Kui tallinlane tahab korralikul turul käia, peab ta sõitma Riiga. Või äärmisel juhul Tartusse. Seal on turud, mis on turu moodi – hulgaliselt kauplejaid, nii kokkuostjaid kui ka talupidajaid, valikut, saab hinna üle tingida ning kraam on alati värske. Ja Riias on odav ka. Tallinnas kahjuks enam korr...
Kuni 7. märtsini saavad kalapüügiga tegelevad ettevõtjad taotleda erakorralist toetust kallinenud diislikütuse hüvitamiseks.
Uuring selgitas välja, kuidas satuvad vette juba ligi kümme aastat tagasi keelustatud umbrohutõrjevahendite jäägid, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Maaleht küsis, kuidas näevad riigikokku pürgivad erakonnad põllumajanduse ja maaelu tulevikku. Interaktiivsel küsimusel klikates näete Tarmo Tamme, Arvo Alleri, Igor Taro ja Kaia Solniku vastuseid. Samuti saate hoida silma peal, milliste erakondade vaateid nad esindavad.
Poe sortimenti kuulub kohalik kaup: Jõeääre talu köögivili, Järvamaa mesi, Koksvere veski jahud, helbed, kruubid ja mannad.
Vastloodud Maaelu Teadmuskeskuse teaduse valdkonna asedirektorina alustas tööd Marko Kass, kes õpetas siiani Maaülikoolis söötmisteadust ja loomade heaolu.
Maisi külvipind suureneb Eestis igal aastal ja maisisilo mängib lüpsikarja söötmisel järjest suuremat rolli. Tänavu tuletasid varakult saabunud öökülmad meile meelde, et elame siiski põhjamaal, kuid mais on soojamaa kultuur. Külmanäpistuse tõttu sai maisisilode kvaliteet tugeva löögi.
Kliimaeesmärkide poole püüdlemisel ei tohi unustada, et inimesed vajavad piisaval hulgal tervislikku ja taskukohast toitu.
„Olen omajagu hirmul – tänavune talv ei ole taliviljadele hea olnud, juba hakkab kollakat jumet orastele juurde võtma,“ rääkis viljakasvataja Hendrik Allsaar Järvamaalt. Ehk ei vintsuta edasine aeg kevadeni välja oraseid enam nii palju, loodab ta.
Eestile on seatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks veerandi võrra. Kuna põllumajandusloomade vähendamine aitab sellele kaasa, kardetakse, et suur koormus kliimaeesmärkide saavutamisel võidakse panna loomakasvatusele. Samas on Eesti lehmade piimatoodang Euroopa kõrgeim.
