„Tulete maalt, tooge mõni kilo värsket kartulit ka kaasa - see kasvab teil ju seal niisama!“ Sellist palvet on Kõplahõimlased juba mitu korda kuulnud. Ega kahju olekski, kui kartul tõepoolest niisama kasvaks.
Noortalunik: investeerisin külasse üle miljoni, aga riigil pole raha, et meil isegi teed korda teha (21)
Mahebroilerite ja -munade tootja Lauri Bobrovski töötleb oma saadusi sel aastal rajatud uues linnulihatööstuses Kesk-Eestis, et mahelihaturgu üha laiendada.
Tallinna Keskturul olid kell 15.05 letid veel lookas. Lähemal vaatlusel selgus, et enamasti olid pakutavad viljad pärit Eestist.
Avatud talude päeval sai Tartumaal Viinamärdi talus näha, kuidas itaallasest peremees Denis Pretto teeb üht viimaste aastate juustumaailma hitt-toodet - burratat.
Avatud taludesse tehti rekordarv külastusi: „Väga paljud lapsed keeldusid meie juurest koju minemast“ (7)
Möödunud nädalavahetusel tähistas avatud talude päev oma kümne aasta juubelit. Avatud oli rekordarv talusid – 358 – ning samuti tehti vaatamata heitlikule ilmale kõigi aegade külastusrekord – ligi 310 000 külastust. Eelmisel aastal külastati talusid 284 000 korda. Külastuste arv on läbi kümne aas...
Viis aastat tagasi avaldas Delfi dokumentaalfilmi Eesti ukrainlastest, kes siia tööle tulid. Juri Galtšenko ja Sergei Mazur töötavad siiani Kaska-Luiga talus. Kohtusime vanade sõpradega ja saime teada, mis nende elus selle aja jooksul muutunud on.
Juuli on ilus kesksuvine aeg, kui Eesti turud rõõmustavad silma kõigega, mida on kasvatanud Maarjamaa aiad, põllulapid ja metsatukad.
Lauri Ruottinen on Soome mesinik, kes nimetab end ka mee maitsete treeneriks. Ta rääkis Maalehele üksikasjalikult, miks on sellist elukutset maailmas vaja.
Paistab, et seenesaak on sel aastal kena - turuhinnad on kõvasti soodsamad kui möödunud aastal samal ajal.
Aastaid tagasi oli durumnisu kasvatamine meil mõeldamatu. Nüüdseks on kliima soojenemine olukorda sedavõrd palju muutnud, et kõvast nisust on saamas perspektiivne kultuur. Veelgi enam, kohalik makaronitootja soovib seda vilja ka kodumaalt ostma hakata.
Juuni vihmad muutsid Põlvamaa Raja talu perenaise Kairi Kuusiku vaarikaistanduse päevadega roheliseks ja möödujatele võis tunduda, et kogu hektariline istandus sadas mõne nädalaga valmiskujul taevast alla.
Põllumajandus- ja Toiduamet leidis 2024. aasta seire käigus kahel korral tomatitaimedel Tomato brown rugose fruit viiruse.
Meie mahekaerast väärindatakse Türil Yook Productioni tehases mitut sorti kaerajooki, mis on jõudnud poelettidele ja pälvinud ka kõrge tunnustuse.
Möödunud hooajal saime oma vaeselt Raplamaa mullalt tervelt kolm jalgpalli suurust kõrvitsat. Seekord otsustasime asja tõsisemalt suhtuda. Kogu väike plaan jooksis kablutades käest ära, nagu ikka kipub mõnikord juhtuma!
Tänavusel Negavati rohekiirendi konkursil peaauhinnaga pärjatud idee uriinist väetist toota võimaldab peagi kõigil soovijatel ise valmistada mineraalväetiste mõju tõhusamaks muutvat biostimulaatorit.
KOMMENTAAR | Tallinna Keskturu kemmerg on realistlik rännak tagasi nõukaaega, võib-olla nii ehedat polekski vaja (45)
Kui Keskturult osta, siis ainult kallilt. Vastasel juhul saad haledalt petta ja viskad enamiku prügikasti.
Saksamaal ja Leedus toimunud põllumessid andsid Eesti talunikele uusi teadmisi ja tutvustasid seadmeid, mida siinmail varem nähtud pole.
Olen aastaid käinud suviti laatadel mett müümas ja tähele pannud, kuidas mesinikud oma mett reklaamivad ja mida saaks parandada, kirjutab Sirje Mölder Eesti Mesinike liidust.
Põllumeestel on nüüdsest rohkem valikuvõimalusi, sest turule on toodud uus silobakter.
Kuni jaanipäevani käib Paslepas kibe töö ja nii juba kakskümmend aastat jutti. Pirakas suvelilleampel võib maksta isegi 150 eurot.
Maalehe poole pöördusid murelikud talunikud, kelle sõnul on põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti loomade registreerimise süsteem maas ning infotelefonile helistades soovitakse rõõmsameelselt vaid häid jõule. Kuidas nii?
Vilniuse turul käimine on elamus omaette. Müüjad olid lahkelt nõus Maalehe ajakirjanikule kaupa tutvustama ning rääkima, mida nad eestlastest teavad ja arvavad.
Kui tarbija eelistab kodumaise toidu asemel välismaist kaupa, jääb riigil saamata märkimisväärne hulk maksuraha.
Täpselt 18. mail panime maha kartulid ja külvasime juurviljad. Ei päevagi varem ega hiljem. Tänaseks on selgunud, et see raske töö ei pruugi aiapidajate tuntud nipi kasutamise tõttu vilja kanda.
Silo esimene niide on andnud korraliku saagi. Veiseid ja lambaid nälja tõttu seekord tapamajja saata ei tule, nagu juhtus eelmisel aastal talvesööda nappuse tõttu.
Venemaa GPS-häiringud segavad Eesti ja Soome talunike tööd. Põldudel on pikad külvamata vaod sees (195)
Eesti ja Soome idapiiri põllumeestel on probleem, sest traktorid ja muud põllumasinad ei liigu põllul enam nii, nagu peaks. Segaduse põhjustajaks peetakse Venemaad.
Kuigi jaanipäevani on veel enam kui nädala jagu aegu, siis mõtetes on ta küllap juba kohal ning plaanid selleks ajaks ka tehtud. Ja kindlasti on grillidki valmis seatud, sest kevadine õuehooaeg ei alga mitte võidupüha ega jaanipäevaga, vaid kohe, kui esimesed soojad ilmad käes.
Ida-Virumaal on piirkondlikke iseärasusi ära kasutava turismiäri areng Venemaa turisti kadumise ja maksutõusude survel pidurdunud, samas on märgata siseturismi kasvu. Venemaalt tulnud külastajatele otsitakse siiski asendust.
Viimastel aastatel on viljelusvõistluse kultuuride valik olnud kindla peale minek – võisteldud on peamiselt talinisu, talirapsi ja hernega. Tänavune, 20. viljelusvõistlus annab teada ka seda, kuidas läheb näiteks põldoal, kaeral ja talirüpsil.
