23. ja 24. juulil peab Eesti avatud talude päevi. Kuigi lillemüügi tipp on selleks ajaks juba läbi, osaleb ka silmapaistvalt palju lille- ja taimekasvatajaid ning iluaednikke igast Eestimaa nurgast.

Neljapäeval arutati valitsuses muuhulgas Eesti seisukohti Euroopa kliimaplaanide kujundamisel. See oluline otsus puudutab väga tugevalt metsandust, aga sektori esindajaid aruteludesse ei kaasatud.

Pärast külma maikuud hakkas rohi kiirelt kasvama, sirgudes lausa 15 sentimeetrit nädalas. See lükkas käima siloteo. Kärmemad on juba lõpetanud, esimesele niitele loodetakse kriips alla tõmmata selle nädalaga.

Põllumajandustootjaid ja toidutööstusi koondava Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et uuele võimuliidule on kojal vähemalt kolm kiireloomulist ettepanekut, milleta on keeruline turvaliselt sellele sügisele ja järgmisele aastale vastu minna: gaasitarnete kindlusta...

Värskelt jõustunud metsaseaduse muudatustega on erametsaomanikel õigus ise otsustada, kas tema metsa väärtust näitavad andmed on avalikud või mitte. Perspektiivis peaks muudatus aitama kaasa sellele, et edaspidi vähenevad metsamaa või raieõiguse müüki survestavad telefonikõned erametsaomanikele.

Praegune turgude hitt on suvelilletaimed. Neid on suures valikus ja ka hinnaklass on erinev. Meelepärase ja taskukohase õieilu peaks leidma igaüks.

Kuigi kevad oli pikk ja keeruline, hakkab nüüd põldudest pilt ette saama. Selleks, et viljakasvatajatel põldude valimist lihtsustada, anname veel nädal aega otsustada ja valida, millise põlluga võistlema tulla. Registreerimise viimane tähtaeg on 17. juuni.

Kuidas hoida ilusat väikest saart korras? Vormsil teatakse, et lihaveistega. Seal pole viljavälju ega piimatootmist, põllumajandusloomi esindavadki peamiselt lihaveised.

24. mail jõustunud välismaalaste seadusega saab välistöötajatele maksta maksta 80% põllumajanduse keskmisest palgast, samas ei meelita ka see tingimus Ukraina sõjapõgenikke lauta tööle.

Üle poole Eestist on jätkuvalt metsa all. Majandusmetsades on kümne aasta perspektiivis netojuurdekasv ja raiemaht üsna sama. Kuused taganevad kaskede ees.

Tarkvarainsener Ingmar Pappeli hobiks on koguda üle maailma erinevaid tomatisorte, mida ta kasvatab pottides ja avamaal, et välja selgitada kõige maitsvamad viljad. Tomatitaimi müüakse e-poes ka teistele huvilistele.

Heitlik talv ja kevad on jätnud jälje taliviljade talvitumisele. Kõige rohkem on kahjusid Lääne-Virumaal, Läänemaal ja Pärnumaal.

Metsa istutamiseks on vaja taimi. Nende kasvatamine pole kerge töö, seetõttu on igasugune abi teretulnud. Ehk tuleb hoopis mõte panna maha maarjakask või hakata jõulupuid tootma? On mitmeid toetusi, millest oleks sellistel juhtudel abi.

Veisekasvatuses tekkivate kasvuhoonegaaside vähendamiseks pole loomade tapamajja saatmine ainus tee. Farmiseadmete tootjad töötavad innovaatiliste lahenduste kallal, mis suunaksid laudast tuleva ammoniaagi ja muud gaasid taaskasutusse.

Olgu sul kaks või kakssada hektarit metsa, vahet ei ole - veel loetud päevad saab end üles anda juba 29. aastat toimuva metsamajandajate konkursile. Võitja selgub suve lõpus Jõhvis kogu pere metsapäeval, mille raames saab ühtalsi ka tutvuda läinud aasta võitja Gunnar Lepasaare metsadega.

| METSALEHT | Aegviidu lähistel riigimetsas toimunud katsetuste käigus tehti mitu droonilendu eelnevalt väljavalitud männiku kohal. Drooni külge kinnitatud laserskaneerimisseade ehk LiDAR kaardistas lendude vältel üles sealsed puistud ning nende andmete põhjal proovitakse hinnata puistu takseertunnu...

Eestis on piimast maitsvate toitude valmistamist õpetatud sada aastat.

UUENDUS* Kui enamikus piimafarmides võetakse vasikas ema hoole alt ära esimestel eluminutitel ning edasi hoolitseb tema eest inimene, siis mõnes Soome farmis on tulevase piimakarja kasvatamine usaldatud lehmadele endile.

Oleme põhjamaa rahvas, kes ei karda külma ja tahab krõbedate miinuskraadidega telgis magada. Muidugi on plussiks see, kui telgi saab soojaks kütta ja põhku pugemiseks on voodi.

Seakasvatajad, kel söödavilja napib, on mures, et meie põldurid müüvad sügisel vilja suurema kasumi nimel pigem araabia maadesse, mitte kohalikele loomakasvatajatele, kel söödast on nappus käes.

| METSALEHT | ARVAMUS | Juba ammu käib kemplemine, kumb ministeerium peaks meiega tegelema. Tegelikult ei huvita meie tegemised ei maaelu- ega keskkonnaministeeriumi.