Uus maade hindamine kergitab eeldatavasti üsna oluliselt maamaksu, kuid sellega kaasneb ka positiivseid uudiseid, näiteks tõuseb tehnovõrkude ja rajatiste talumise tasu.
Sealiha eest makstakse sandikopikaid, tööstused ei võta loomi vastu ning välistööjõuga on asjad segased. Tootjatel on raske ning nad vähendavad sigade arvu.
Uus valitsus peaks tegema kõik endast sõltuva, et ettevõtluskeskkond oleks stabiilne ja elukeskkond tulevastele põlvedele elamisväärne, leiab metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja.
Pühapäeva hommikul suri ootamatult põllumeeste ühistegevuse hing ja eestkõneleja, põllumajanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo. Mees parimas eas, kes oleks aprillis saanud 57 aastaseks.
Piimatootjad, maasika- ja köögiviljakasvatajad peavad senise valitsuse suurimaks miinuseks karme piiranguid välistööjõu palkamiseks põllumajandusettevõtetesse, samas tunnustavad kütuseaktsiisi vähendamise eest.
Lääne–Virumaal Simunas kartuleid ja teravilja kasvatav TÜ Talukartul juhatuse esimees Gustav Põldmaa leiab, et valitsuste vahetus ei muuda kartulikasvatajate jaoks suurt midagi.
Aasta põllumees Kaja Piirfeldt: uus valitsus peab leidma võimalusi võõrtööjõu kaasamiseks mõistlikel tingimustel
Tahaksin, et uue valitsuse jaoks oleks maaelu üks tähtsamaid valdkondi ning jätkuks toimekas võimaluste otsimine maaettevõtluse ja maapiirkondade arengu toetamiseks.
Maaeluminister Arvo Aller: ei saa nii suhtuda, et olen kogu aeg ukrainlasi kasutanud ja see peab igavesti nii olema 52
Põllumajanduses jäi mullusest lahendust ootama palju teravaid küsimusi: võõrtöölised, toetused, kokkuostuhinnad, köögivilja käibemaks... Kas alanud aasta toob vastused?
Loodussäästlikkuse sildi all hävitame tegelikult elurikkust, leiab Sürgavere põllumees Aarne Ots, kelle sõnul on keskkonnasõbralik majandamine mõneti kõige keskkonnavaenulikum.
Euro meil kehtimise ajal ehk viimase kümne aasta jooksul on turgudel kartuli hind kerkinud 132,5%. Kas kartulikasvatajad suplevad rahas? Selgub, et olukord on palju keerulisem, kui esmapilgul paistab.
Koroona ja tööjõukriisi tõttu kannatanud põllumeestele lubas valitsus 12 miljonit eurot tugiraha. Vana aasta lõpus edastati taotlus Euroopa Komisjonile, sest riigiabi andmiseks tuleb sealt luba saada.
See pilt koduküla lumiselt väljalt on tehtud kümme aastat tagasi ja lumele jäi tookord minu jäljerida.
USA toidu- ja ravimiamet (FDA) kiitis detsembris heaks esmakordse tahtliku genoomse muutuse kodusigade liinis, keda nimetatakse GalSafe sigadeks ja keda võib kasutada toiduks või inimeste ravimiseks.
Pilt on tehtud täpselt kümme aastat tagasi, 2011.a. jaanuari alguses. Siis kattis maad paks lumevaip ja puid-põõsaid ehtis tol jaanuaripäeval härmatis.
Aasta konsulendi tiitli pälvinud Ell Sellis Otepäält nendib, et madalad toetused, karmid nõuded ja vähesed turustusvõimalused sunnivad lambakasvatajaid musta äri ajama, et pinnale jääda.
Lõppeva aasta viimast lugu kirjutama hakates kaalusin kahe pildi vahel, mis lahkuvat aastat kõige paremini võiksid iseloomustada - kas riigimetsa lageraielank või oma metsa kuusenoorendik.
Harjumaa piimatootja ja noortalunike liidri Kaja Piirfeldti hinnangul oleks hädasti vaja poliitilist otsust, mis annaks maal tegutsevatele noortele suurema kindlustunde.
Horvaatia raadio maaelusaadete toimetaja Martin Vukovic: pulmi ei peetud ja lambakasvatajad kukkusid kahjumisse.
Läti põllumajandusajakirja Agrotops tegevtoimetaja Uldis Graudinš: Läti valitsus toetas põllumajandust 45 miljoniga ja see säilitas elujõu.
Võõrtööjõu piiramise tõttu jäi suurem osa Eesti maasikasaagist põldudele mädanema. Ettevõtjad on otsinud võimalusi võlgu ajatada või võtta uut laenu, et pääseda pankrotist.
Ilmataat hoidis sel hooajal põllumehi, seeme sai kevadel kenasti mulda ja vili sügisel salve. Probleem oli aga tööjõuga ja toodangu eest saadava hinnaga.
Mõtlemapanev on, et ambitsioonikad eesmärgid käidi välja juba üle poole aasta tagasi, kuid siiani pole Euroopa Komisjon avaldanud mõjuhinnangut strateegiate rakendamise kohta, kirjutavad Roomet Sõrmus ja Riina Maruštšak Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast.
Põllumajandus-kaubanduskoja eestvedamisel hakatakse sea-, lamba- ja veisekasvatajaid koondama tootjaorganisatsiooni Eesti Liha, et peatada lihatootmise paratamatu allakäik Eestimaal.
| METSALEHT |Veel pole teada, kui palju tuleval aastal metsade hooldamiseks toetust maksta saab.
Euroopa järgmine suur plaan on muuta kliimasõbralikuks põllumajandus. Kas osa toidutootjaid peavad uksed sulgema?
Euroopa strateegia “Talust taldrikule” kõlab nii, nagu oleks selle põhiteema otsesidemed toidu tootjate ja tarbijate vahel. Tegelikult on viimane vaid väike osa toidutootjate järgmise 30 aasta käitumisjuhistest.
Mida paremini on taimed toitainetega varustatud, seda kõrgema toiteväärtusega seemnesaak ja sellest valmistatav lõpptoodang, antud juhul toidulaual kasutatav rapsiõli ja loomasöödaks minev rapsikook, tuleb.
Kuigi suured toodangunumbrid kõlavad uhkelt, on põllumehele kõige olulisem, kui palju raha talle vilja-aasta lõpuks taskusse jääb.
Viljelusvõistlejad toovad põlluharimisse uusi keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ning näitavad igal aastal taas, et ka meie mullastik-klimaatilistes oludes on võimalik kasvatada suuri saake.
Ahti Nurm Puide talust sai tänavu võidu suviodraga. Põllu suurus oli 21 ha ja saak kaheksa tonni hektarilt.