Tänavused parimad viljakasvatajad kuulutati välja Jääaja Keskuses. Kokkuvõtete tegemise koht sai valitud seetõttu, et just seal saab ülevaate Eesti muldade tekkest, milleta ju vilja ei kasvata.
Kliimaprobleemide lahendus meie jalge all tähendab seda, et mullas on rohkem süsinikku kui atmosfääris ja eluslooduses kokku ning oskusliku maaviljelusega saab väga suure osa süsinikust siduda mullas.
Piimast on võimalik välja lugeda terve hulk informatsiooni, näiteks seda, kas lehm on jäänud tiineks või kas teda ähvardab udarapõletik.
Maa sai valge lumevaiba ja lühike päev tundub raasuke heledam. Alanud on aasta pimedaim aeg.
Reedel selgusid Jääaja Keskuses tänavused parimad viljakasvatajad. Kokkuvõtete tegemisekoht sai valitud selle järgi, et võistluse fookuses oli tänavu muld.
| METSALEHT | Viru-Lemmu Metsaseltsi juht Guido Ploompuu mitte ainult ei majanda oma Lääne-Virumaal Rakke ümbruses umbes 500 hektaril asuvaid maid ja metsi, vaid on võtnud südameasjaks ka loodushariduse edendamise.
Äsja sai valmis Eesti esimene taimne lihaasendaja – herne- ja kaeravalgust tehtud veganpihv.
| METSALEHT | JUHTKIRI | Tänases Metsalehes iseloomustame meie puidutööstust kui maaelu kandjat ja kliimaeesmärkide täitjat, kusjuures see ei ole „töösturite kinni makstud reklaam”, vaid tõsilugu, mille üle me kõik võiksime järele mõelda.
| METSALEHT | Erametsakeskuse hinnastatistika järgi novembris puiduturul ühesuunalist hindade muutust ei toimunud.
Ettevõtte juhi Andrus Reila hinnangul on hernes üsna vähe vaeva nõudev kultuur – väetise andmist peaaegu pole ja taimekaitse minimaalne. Teisalt on aga tegu ühe riskantsema põllukultuuriga.
| METSALEHT | Kodumaine puidutööstus, sh puitmajade tootjad teevad vähemalt osaliselt ära riigi poolt unarusse jäetud töö regionaalse arengu tagamisel, pakkudes eestimaalastele tasuvat tööd maapiirkondades.
| METSALEHT | “Kas tõesti kuidagi teisiti ei saa? Kas ma peangi ülejäänud elu lagedal elama?” Nii mõnigi metsaomanik on seisnud silmitsi selle probleemiga. Tegelikult on lahendusi isegi mitmeid sõltuvalt metsa seisukorrast.
Metsanduse ajalugu käsitlevast lugudesarjast võib leida palju üllatavat. Kas teadsite näiteks, et lageraie ei leiutatudki koos harvesteriga? Või seda, et inimesed muretsesid juba 300 aastat tagasi metsade hävitamisese pärast?
Kui teave asutuste liitmisest avalikuks sai, kahtlustati Erametsaliidus, et takistuseks võib saada eurorahade jagamise menetlemine. Nii ka läks.
Marja- ja seeneaeg on selleks korraks küll läbi, aga metsas võib jätkuvalt kohata rohkem inimesi kui varasematel aastatel. Rahvas on hakanud rohkem looduses käima, eriti nädalavahetustel, kui juhtub ilus sügisilm olema.
Lambaid kasvatatakse Eestis üha vähem, samas mujal Euroopas kasvab lambaliha tarbimine ja lammaste-kitsede pidamisel nähakse perspektiivikat tulevikku – need loomad sobivad rohepöördesse kõige paremini.
Talunik sai elektriliini lähedal löögi, nii et peas ja sõrmes on auk. Lõpuks reageeris ka Elektrilevi (94)
“Istusin kabiinis ja siis tundsin, et näpust käis särts läbi,” rääkis kombainiga elektriliini all toimetanud Põlvamaa talunik, kelle vigastused fikseeris perearst.
Nii kõrged pole toidutoorme hinnad veel kunagi olnud. Kas poole aasta pärast suudame veel toitu osta? (99)
Toidutoorme hinnad on Euroopas kallinenud väga kiiresti. Tarbijahindadesse jõuab see umbes poole aasta pärast.
Põllumajanduses peaks kliimaeesmärkide täitmisel tähelepanu pöörama terviklikule süsinikubilansile, mitte vaatama ainult põlluharimisega kaasnevat süsinikuheidet, arvab viljakasvataja Andres Oopkaup.
Kui põllumeeste üldlevinud unistus on veel rohkem maad saada, siis tänavune parim rapsikasvataja Urmet Kalden on seda meelt, et hektareid võiks ka vähem olla.
Toidutööstuste investeeringutoetuste puhul on üheks tulemuse hindamise indikaatoriks töökohtade loomine, mis tundub praegu, kui töökäsi on massiliselt puudu, kaheldava väärtusega.
| METSALEHT | Kui männi- kui lehtpuupalkide hinnad tõusid, siis kuusepalkide hinnad langesid, paberipuidu sortide hinnad aga kasvasid.
Maalehe ja põllumajandus-kaubanduskoja konkursil “Aasta põllumees” jõudis kõrge tiitel esmakordselt lihaveisekasvatusse. Tänavuseks aasta põllu- meheks kuulutati Topi talu peremees Andres Vaan.
Kuidas saada teada oma muldade tervis? Üks hea võimalus on valged puuvillased aluspüksid kevadel mulda ja sügisel välja kaevata. Ning vaadata, mis neist järel on.
Andres Vaan on aastatega aretanud Topi Mõisa OÜ-s Pärnumaal ühe uhkema limusiini tõukarja ja tõusnud üheks suuremaks tõumaterjali müüjaks Eestis.
„Kellele siis maasikad ei meeldi, meil on üle Eesti müügipunktid ja turustame otse tarbijatele,“ rõõmustab Ranet Roositalu. Joosepi talu maasikakasvatus on pälvinud rahva poolehoiu ning kõige suurem häältesaak tõi Roositalule rahvapõllumehe tiitli.
"Aasta põllumehe" konverentsil rõhutas põllumajandus-kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak, et keskkonnaressursse läheb eelkõige vaja põllumehel endal.
Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus: "Kõige suurem eesmärk on, et Eesti põllumehed suudaksid toita nii oma rahva kui ka ekspordiks."
Täna toimuval konverentsil „ Aasta Põllumees 2021“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse, missuguste väljakutsetega tuleb lähiajal põllumeestel rinda pista.