Maa-ameti andmetel tehti 2022. aastal haritava maaga 1452 ostu-müügitehingut, mida on viiendiku vähem kui aasta varem.
Praeguseks on pilt põldudel juba üsna selge ja ilusaid viljavälju on Eestimaal päris palju. Viimaste päevade vihmad aitasid põldude üldilmele veelgi kaasa. Niisiis on viimane aeg oma põllud viljelusvõistlusele kirja panna.
Eestis kasvatatakse seitset haruldast, kuid suure tulevikuga marja: „Võtad kolm marja päevas ja kortsud kaovad!“ (42)
Pollis ja Seedri puukoolis uuriti seitse aastat Eestis vähe levinud või unustatud marju – et mis kasvab Eesti kliimas hästi, on maitsev, kasulik ja suure tulevikuga. Nüüd on selge, millist seitset marja ja nende sorte ootab suur tulevik.
Teadlased on koostöös põllumeestega leidnud, et vihmausside ekskremendist toodetud vermikomposti kasutamine mahepõllu mullale rammu lisamiseks aitab parandada teravilja saagikust, samuti kahjurite ja umbrohuga võidelda.
Heitlik ilm – kord öökülmad ja siis jälle palavus – ei ole tänavu kartulikasvatuse starti soosinud. Sestap võib veel julgelt maha panna ka varajasi kartulisorte, et juuli lõpus või augusti alguses värskeid mugulaid korjata.
Tuntud kartuliteadlane Luule Tartlan innustab eriti noori üha rohkem ise oma suvekodudes kartuleid kasvatama, kuna meie tootjad ei suuda oma rahvast täielikult kartuliga varustada.
Eestimaised maasikad jõudsid Balti jaama turule: „See on parim maasikas, mida olen sel kevadel söönud!“ (27)
Täna, 19. mail, pani Joosepi talu sel aastal esimest korda Balti jaama turule üles oma traditsioonilise maasikamüügileti. Kodumaiseid maasikaid on neil pakkuda lausa kolme sorti.
„HKScani Baltikumi üksused kuuluvad jätkuvalt HKScan Grupi koosseisu,“ kinnitab HKScani Baltikumi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus. Lisades, et nende ettevõtte igapäevatöö jätkub ikka tavapäraselt, omandisuhted igapäevatööd ei puuduta.
KÕPLAHÕIMLASED '23 | „See oli meie kõigi elude kohutavaim kartulipanek!“ (2)
Lisatud meeleolukad videod!Selleks ajaks, kui toomingad õitsema hakkasid, oli kõplahõimlastel juba kartul maas ja ahastus üle pea kasvanud.
14. mail on emadepäev. Lisaks lõikelillede kinkimisele emadele on just õige aeg teha korda ning täita õitega ka oma rõdu- ja terrassikastid ning üles riputada lilleamplid, et see päev oleks eriti õiterohke.
Ekspert: piimaga on täielik katastroof, inimesed lihtsalt ei joo enam seda. Varsti makstakse hingehinda (232)
Rahvusvahelise piimandusorganisatsiooni GIRA ekspert Christophe Lafougere prognoosib lähikuudeks toorpiima hinna langust kogu Euroopas, samuti karjakasvatuse vähenemist aasta teises pooles. Eesti piimandus pole siin erandiks. Pikas perpektiivis tähendab piimatootmise vähenemine aga hinnatõusu tarbij...
Legendaarne seakasvataja ulatab teatepulga järeltulijatele: raske on elutööst ühel päeval kõrvale astuda (25)
Pea kogu elu seakasvatuse ja sealihatoodete valmistamise ning müügiga tegelenud Aare Kalson otsustas minna pensionile ja teatepulga lastele edasi anda.
Maikuu algul jätsid mitmedki piimakarjakasvatajad miinuskraadide ja külmade ilmade tõttu oma loomad lauta, ei saatnud karjamaadele. Nüüd ei saa nad taotleda loomade heaolu toetust, millle üheks tingimuseks on loomade karjatamine väljas alates 2. maist.
Tarbijat ootab käibemaksu 2% tõstmise korral just odavamates tootegruppides karm hinnašokk, ütles Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova.
„Loodus tõmbab nüüd veidi pidurit ja kui ööd on külmad siis muld ei soojene enam ja praegu pole mõtet kartulimugulaid traumeerida,“ selgitab Maaelu Teadmuskeskuse (METK) teadur Terje Tähtjärv, et kartuli mahapanekuga võiks veidi oodata.
Kevad toob turgudele pisut elu juurde. Vähemalt Tallinnas. Värske kaup esialgu Euroopa lõunapoolsematest osadest. Aga varsti tulevad kaubad Poolast ning siis on juba käes kodumaise kauba aeg. Teate ju küll – kurgid, tomatid, maasikad, esimene värske kartul.
„Kõige enam nõutakse meilt praegu aprikoosi- ja virsikuistikuid, aga juba on otsas mõned õunapuu sordid, sest nõudlus tarbetaimede järele üha kasvab,“ teatab Seedri Puukooli OÜ omanik Elmar Zimmer Viljandimaalt. Inimeste huvi ei pärsi kuidagi ka kasvavad hinnad.
Maamess on juba aastaid olnud rahvusvaheline, piiri tagant tuleb nii külastajaid kui eksponente. Tänavu andis Baltimaade suurimale maateemalisele väljanäitusele eriti rahvusvahelise mõõtme raiespordi-MM, kus oli osalejaid 22 riigist.
Lihatöösturid: kodumaist sealiha suvel kõigile ei jätku, olukord Euroopas on ülisegane. Grillite importkaupa! (101)
„Euroopas seakasvatajate arv üha väheneb, ka Eestis on loobujaid,“ tõdevad Atria Eesti lihatööstuse juhid, et lihatööstuste seis toormega on pingeline. Ehkki söödahinnad langevad, ei jõua madalam hind niipeagi tootjani.
Lisaks tehnikanäitusele ja toidulaadale on maamessil väljas ka põllumajandusega seotud asutused, kelle käest põletavaid küsimusi küsida ning teadmisi saada. Palju oli uudistamist lastelgi.
Kuigi tänavuse Maamessi ajal oli ebatavaliselt ilus ilm, võideldakse ka seal kliimamuutuste vastu ning keskkonnahoiu nimel.
Maamessil Tartus on traditsiooniliselt välja valitud põnevad messinaelad – need on innovaatilised tooted, tehnoloogia, masinad või seadmed, mida laiemalt veel ei teata.
FOTOD | „Mõtleb nagu professionaal, töötab nagu loom.“ Maamessil näidatakse aasta vingemaid masinaid
Juba neljapäeva hommikul avatakse Maamess Tartu Näituste messikeskuses, kus osavõtjaid on igast Eesti maakonnast ja mitmest välisriigist. Toimekat laada-ja messimelu peetakse 20.-22. aprillini.
Lihatööstuse juht: toidu käibemaksu hoitakse mujal ELis madalana. Sama soovituse peale saime valitsuselt maksutõusu (15)
„Olukorras, kus inimeste ostujõud raugeb ja tulekul on käibemaksu tõus, peaksid toidutootjad ja jaekaupmehed istuma ühise laua taha, et leida lahendus, kuidas saaks kodumaine toiduainetööstus kestlikult jätkata,“ sõnab Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.
Kevad on käes ja turgude välilettidele taas tekkimas elu. Tallinna Keskturg torkab silma oma punapõsiste maasikalettidega ja kultuurmustikatega. Ühed on pärit Kreekast ja teised Marokost. Maasikate eest tuleb välja käia 3 kuni 5, kultuurmustikate eest 17 eurot kilogramm.
Eelmisel aastal pöörast rallit teinud väetise hinnad on tublisti taltunud, ent üldised kulud tootmissisenditele ikkagi pigem kasvavad. Kui tavaliselt kaotab see, kes ostud kevadeks jätab, siis tänavu on asjad vastupidi ning ettevaatlikkus tõi põllumeestele lisakulutusi.
Eesti hinnatuimaks põllumajandusvaldkonna tiitliks on 22 aastaga saanud aasta põllumehe aunimetus. Tänavune konkurss, mida korraldavad üheskoos Maaleht ja Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, saab avapaugu täna.
Selle nädala algusest töötab Saaremaa piimatööstuse juhatuse esimehena Villi Pihl, ametist on lahkunud senine piimatööstuse juht Valdis Noppel.
Viimased aastad turgudel on olnud väga heitlikud: hindu on mõjutanud koroonaviirus, tarneraskused, sõda Ukrainas ja energiakriis. Hea külg kehva mängu juures on see, et toidujulgeolek ja -tootmine on hetkel rohkem fookuses kui kunagi varem. Olukord Eestis pole kiita, aga väljavaate paranemine oleneb...
