Taliviljade talvitumine kuni kevadise soojani on sageli loterii, kus võidupilet võib selguda alles poole kevade ajal.
Toiduseaduse muudatustega läheb väiketapamajade rajamine loomakasvatajatele lihtsamaks, samas lihaloomi ei tohi ikka veel müügi eesmärgil kodukoplis tappa.
Uuel, valdavalt teadlastest koosneval juhtkogul on plaan arengukava eelnõu valmis saada aasta lõpuks, misjärel hakatakse hindama selle kõikvõimalikke mõjusid.
Eesti lindlatest esimesena linnugripiga pihta saanud Telo Talu OÜs kasvavad uued tibud. Katuse all, ohu eest varjatult, nagu praegusel ajal peab.
Lätis suurendas aedvilja käibemaksu langetamine tarbimist. Miks Eesti sellele vastu võitleb? (36) 119
Kui Lätis on juba kolm aastat kehtinud puu- ja köögiviljadele tavapärasest madalam käibemaksumäär, siis Eesti on jätkuvalt maksu alandamise vastu.
Teoksil olev uuring “Turberaie, valikraie ja püsimetsanduse näidiskatsealade võrgustik ning juhend” pakub alternatiivseid lahendusi neile, kes otsivad teistsuguseid metsakasvatamise viise kui lageraiega lõppev raiering.
Ornitoloogid ja põllumehed vaidlevad: kas keskkonnasõbralikum on üks hani heidutuseks maha lasta või sõita autoga sadu kilomeetreid (105) 295
Viljakasvatajad tahavad põldude rüüstamise vähendamiseks kevadel hanesid jahtida, kuid ornitoloogid seisavad sellele raudkindlalt vastu. Keskkonnaamet valis kesktee, lubades küttimist vaid viies maakonnas.
Leili metsalood | Kas keegi on välja rehkendanud, kuidas mõjutavad ulatuslikud metsaraied inimeste vaimset seisundit ja tervist? (19)
Kevade pealetungist hoolimata kestab lageraiumine riigimetsas edasi. Palgivirnad kerkivad, neid pole veel ära veetud, teed lagunevad ja koormuspiirangu märgid üleval.
Raieviisi valikust sõltub metsa edasine saatus. Lageraie on kõige tulusam, kuid majanduslikud põhjused pole kaugeltki ainsad argumendid.
Leningradi haridusega metsaomanik Peeter Krimm: tänapäeva uued “loodusseadused” on täis rehkendusvigu (42)
Kui öeldakse, et raiutud puust vabanenud süsinik seotakse tagasi alles 70 aasta pärast, unustatakse 69 eri vanuses puud, mis samal ajal kasvades kadunukese süsiniku ühe aastaga tagasi seovad, kirjutab metsaomanik Peeter Krimm.
Tehnikahuviline vaatab tuledes säravat võimast langetustraktorit imetlusega, metsakaitsja jaoks on see masin aga kõige kurja võrdkuju. Turberaiet võiks ju ka saemehed teha ja vahel teevadki.
Maastiku mitmekesisus ja liigirikkus pole üksnes väärtus iseeneses, vaid annab põllupidajale väga otsest majanduslikku kasu.
Raieviisi valikust sõltub metsa edasine saatus. Lageraie on kõige tulusam, kuid majanduslikud põhjused pole kaugeltki ainsad argumendid. “Metsameestele on ikka väga südamelähedane see uuendus, mis puiduvarumisele järgneb,” rõhutab uuringus osalev maaülikooli doktorant Martin Tishler.
| METSALEHT |Püünispuude väljaveo aeg sõltub eelkõige sellest, millal üraskid lendlevad.
| METSALEHT | JUHTKIRI |On hulganisti rahvajutte, mis pajatavad puu istutamisest kui heateost tulevastele põlvkondadele.
| METSALEHT |Kui 2014. aastal selgus, et vallamaja kõrval kasvav männik on saanud raieküpseks, oli ühtlasi teada, et lageraie ei pruugi paljudele meeldida. Vallavanem Priit Lomp kutsus rahva kokku, et asja arutada.
| METSALEHT |Pika vaatega metsakasvataja tiitliga tunnustatud Karl-Hendrik Lister ütleb, et hoiab tiitlile kohast suunda, aga avalikud sõnavõtud raieteemadel teevad meele tusaseks.
| METSALEHT |Puitu kõrvale lükates ning fossiilset päritolu energiat ja materjale kasutades võimenduvad kliimamuutused veel tuhandeid aastaid.
| METSALEHT |Eelmisel kuul tööd alustanud Tori saeveskit oodati pikisilmi, sest see kasutab toorainena madala kvaliteediga palki, millele Eestis seni säärases mahus ostjat polnud.
Tarneraskused, tsehhide sulgemised, koroonakolded: toidutööstus kannatab, aga vaktsiini pole neile suunatud (26)
Mitmed toidutööstused on koroonakollete tõttu saanud suurt kahju, sulgenud osaliselt tootmist ning jätnud tellimusi täitmata. Tootjad on jätkuvalt teadmatuses, millal vaktsiin sealsete töötajateni jõuab.
Eelmine aasta jääb loomakasvatuses meelde eelkõige tööjõuprobleemide ja madalate varumishindade tõttu. Tulemused on sellest hoolimata paremad kui kunagi varem.
| JUHTKIRI | MAAMAJANDUS |Tänast Maamajandust võib võrrelda autahvliga parimatele loomakasvatajatele. Teisiti ei saakski: eelmine aasta kujunes nii piima- kui lihatootjatele väga keeruliseks, ent sellest hoolimata saavutati väga häid tulemusi.
Lehm lüpsab suust küll, kinnitab Kaiu LT juht Johannes Haasma. Farmi parimad lehmad annavad päevas isegi kuni 70 kilogrammi piima ja selle nimel pingutavad võrdselt kõik farmi töötajad.
“Valige väga hoolikalt neid välismaalasi, keda te tööle võtate. Sest iga välismaalase vastuvõtmisega kaasnevad teile kutsuja kohustused,” teatas Aiandusfoorumil politsei- ja piirivalveameti (PPA) ekspert-nõunik Liis Valk.
Süsiniku jalajälg loomakasvatuses sõltub paljuski sellest, kus toodetakse loomadele sööta, kui palju kasutatakse transporti ja kus tarbitakse liha.
Eesti tootja Revala probiootikumidega mustasõstrajäätis pälvis äsja Dubais peetud rahvusvahelisel toidu- ja joogimessil Gulfood 2021 kõrge tunnustuse kui innovaatiline piimatoode.
Tartu Maakohus lõpetas veebruari lõpus UP Varude endiste juhtide Jaan Uibo ja Aivo Pärna ning Tere toonase suurosaniku Oliver Kruuda kriminaalasja aegumise tõttu.
See, mis Nopri talus 30 aastaga ära tehtud, on tõeliselt muljetavaldav. Sest lihtsalt piima toota ja müüa on mitu korda kergem, kui seda ise ka töödelda ning turustada, nagu Nopris tehakse. Pole siis ime, et MES valis Nopri peremehe Tiit Niilo parimaks piimatootjaks.
Põllumajandustootjad saavad 15.-22. märtsini taotleda erakorralist toetust, mis on mõeldud COVID-19 pandeemiast tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Taotluste esitamine toimub e-PRIA kaudu.