Möödunud nädalavahetusel avas Haapsalus uksed Evald Okase totaalse muutuse läbinud muuseum. Kahel korrusel näeb nüüd kunstniku töid, mis aastakümneid hoidlates või erakogudes varjul olnud.
Margus Uba sõidab täna Pariisi, et juba homme vahendada Eesti televaatajaile olümpiamängude avatseremooniat ning mõne päeva pärast kommenteerida kergejõustiklaste etteasteid. Uba lubab, et kuigi mänge näitavad kommertskanalid, ei riku reklaamipausid seekord elamust. Eesti sportlastelt ootab ta kogun...
Täna avatakse Pariis 33. olümpiamängud. Homme möödub aga sada aastat Pariisi eelmiste mängude lõpetamisest. Eesti oli noil mängudel esindatud tervelt 44 sportlasega. Ka tasu oli vääriline – kuus olümpiamedalit, millest üks kuldne. Samas oli aeg, kui tõstmises võidetud kolm medalit tähendas pettumust...
1944. aasta suvel Narva rindel peetud lahinguid tavatsetakse iseloomustada kui kõige ohvriterohkemaid, mis Eesti pinnal eales aset on leidnud. Kuid mida räägivad hukkunute arvu kohta arhiivimaterjalid?
Muusik Vaiko Eplik on pannud oma saadete sarjale nimeks „Muusika nõudlikule maitsele“ ja teeb siis neid autorisaateid Vikerraadios nii, et esitab kõrgeid nõudmisi ennekõike endale. Tema tunnised saated saavad liiga kiiresti otsa, tahaks rohkem ja uuesti kuulata.
„Räägime sõnadest, mida öeldakse nii Ukraina kaevikutes, kui vanades kaunites katedraalides, kus on rahu. Kõnelen Meie Isa palvest“, alustab Jaan Tammsalu värsket „Vaimuelu“ saadet.
Näitleja ja lavastaja Rednar Annus veetis oma lapsepõlvesuved Ida-Virumaal Iisaku kandis. Sealt on pärit ta emapoolsed esivanemad. Nende naabertalu on näitleja Helend Peebu sünnipaik. „Eestlaste viimane kants,“ ütleb Rednar, kui nüüd sellesse paika jõuame.
Aleksandra Keller (28) sai seitsme aasta eest rängas avariis raskelt vigastada. Arstid arvasid, et ilma toeta käima ei hakka ta enam kunagi. Visa hinge ja tugeva tahtejõuga noor naine tegeleb nüüd aga purjetamisega ja unistab jooksumaratonist.
„Poolprofessionaalne“ on sõna, mis iseloomustab Albus Kukenoosi küünis esietendunud lavastust „Stahli grammatika“ – usu- ja keelesegadikulist komöödiat.
Laupäeval, 15. juulil aastal 2000 oli Eestimaal troopiliselt niiske, soe ja vihmane hommik. Kella 13 paiku tormas lõunatsüklon koos äikesepilvedega Rakvere kohale ja langetas linnale keeriselise tornaadolondi.
„Harrastussportlastel tuleks eeskätt võistelda iseendaga,“ sõnab spordiarst Gunnar Männik Jaan Tammsalu autorisaates „Vaimuelu“. „Tippsport nõuab teistsugust lähenemist ning inimesi, kellel on selleks piisavalt suur vaimne ja füüsiline võimekus, on kogu maailmas vähe.“
Peeter Tooma (77) noore mehena salvestatud „Viimse reliikvia“ filmilaulud tõid talle kätte ja kõrvu aegadetaguse kestva aplausi. Selle kaja kostab raadiost tänini. Peeter Tooma Varbla kandi Liiase talu juttudest kajab aga vastu ühe mehe elu võlu ja valu. Ja üle 45 aasta laulab ta taas.
Suve hakul ilmavalgust näinud linnulaste esimesed elukuud pole kerged. Paljudel ei õnnestu täiskasvanuks saada. Õnneliku juhuse tahtel sain ühele pisikesele elluastujale abikäe ulatada.
Lavadel jätkuvalt särav Katrin Karisma ütleb, et kui ta on millegagi hästi hakkama saanud, siis kiidab ennast, öeldes: „Vohh, üks äge mutt oled!“ Ja lisab, et alati tuleb kohaneda ja hakkama saada, vajadusel end tagant sudida.
„Kui hakkaksime tegema saateid kuidagi „vanaviisi“ või nii nagu ikka, oleks nendega lõpp ka. Siis ei pea enam tegema,“ räägib „Plekktrummi“ saatejuht Joonas Hellerma „Vaimuelu“ taskuhäälingus Jaan Tammsalule.
Täna 100 aastat tagasi, 5. juulil 1924 Pariisis avatud 8. olümpiamängude avatseremoonial ei kandnud Eesti lippu maratonijooksja Jüri Lossmann, nagu seni ajalooallikais kirjas, vaid hoopis kettaheitja Gustav Kalkun.
Viimane vestlus Jaaguga päevil pärast Eesti filmi mälu hoidja haihtumist kinematograafia suurde illusiooni.
Nõukaaegne GAZ-51 pigistab 160 kilomeetrit tunnis välja. Vennad Veiko ja Toivo Liukanen panevad pillile hääled sisse ka homme algaval Rally Estonial. Vaid mõni päev enne võidusõitu on masinal siiski puudu üks mõnevõrra oluline asi – mootor.
Eestlasi on ikka, kuigi mitte alati, laulurahvaks peetud. Ometi pole meie hulgas just liiga sageli tipptasemel, ka rahvusvahelises kõrgkonkurentsis edukaid lauljaid olnud. Margarita Voites oli. Kriitikute ja paljude kolleegide arvates oli ta primadonna assoluta. See määratlus oli ja on isegi rohkem ...
Tadžiki kuulus mõttetark, lavastaja Barzu Abdurazakov ütleb, et impeeriume hävitab uhkeldamine: impeeriumid on hukkunud, sest on arvanud end olevat võitmatud. „Kui ülemäärase uhkuse juures tuleb võimule tsaar, kellel pole ajusid, siis ei hävi mitte ainult riik, vaid ka rahvuse olemus.“
Oma viimaseks jäänud eluaastat ei veetnud Hagi Šein pensionil kiiktoolis, vaid veel haigusega võideldes innustas tudengeid mõtlema ja pingutama. „Televisioon aitab inimestel elada,“ kinnitas ta.
Eesti Draamateatri Haapsalus esietendunud „Üks helevalge tuvi“ on kurja eest põgenemise ja tagasituleku, muutunud reaalsuse lugu. Ei teagi, kumb rohkem haiget teeb – kas see, et pead kodu surmahirmus maha jätma ja kannad selle võtit kogu elu kaasas, või see, et siis saad tagasi lapsepõlvekoju, kus s...
Eestimaa suvi on täis miljon erinevat sündmust: on suuri ja väikeseid, rahvarohkeid, aga ka privaatsemaid. Maalehe uus saatesari „Simmanist“ käib suve jooksul läbi 10 laata, simmanit, pidu ning mida kõike veel, et tuua suvine Eesti, selle inimesed ning nende mõtted vaatajateni.
Kui oled pool tundi rabaveersetel kruusateedel keerlevates kihulaseparvedes ekselnud, piidlevad sind korraga üle aia alpakad, kängurud ja jaanalinnud. Nende silmini tätoveeritud peremees mõnuleb parajasti kännu otsa ehitatud saunas ja teatab, et täielikust karupeest on saanud paradiis.
Meie esivanemad on jaanipäeva hellitavalt kutsunud suviseks päevapesaks, varasemalt veel leedoks. Jaanipäeva traditsioonidest kirjutab Marju Rebane Valga muuseumist.
Et jaaniõhtu ei muutuks ainult sööma- ja joomapeoks, võiks võtta ette ka mõne seltskondliku mängu. Siinkohal ei tasu piirduda ainult üle lõkke hüppamise ja sõnajalaõie otsimisega, sest heas seltskonnas saab alati palju nalja ka muude lihtsate ja lõbusate võistlusmängudega. Pakume välja mõned, mida v...
Jaanitule järgi püüdsid meie esivanemad ette aimata nii oma tulevikku kui ka ilma – suvel ees ootavate rahesadude ja keeristormideni välja.
Kui oled pool tundi rabaveersetel kruusateedel keerlevates kihulaseparvedes ekselnud, piidlevad sind korraga üle aia alpakad ja jaanalinnud. Nende silmini tätoveeritud peremees mõnuleb parajasti kännu otsa ehitatud saunas ja teatab, et täielikust karupeest on saanud paradiis.
Vaimulik Jaan Tammsalu arutleb selle nädala mõtiskluses võidupüha tähenduse üle. „Kui meie eelkäijad suutsid võita vägevaid vaenlasi, suudame ka meie,“ sõnab ta. „Suudame võita ka oma laiskust ja apaatsust, suudame ületada selle, et oleme hakanud imesid pidama normaalseks.“
