Rõngu lähedal Kuukiire talus elav Hannes Noorkõiv (51) sai oma esimese palmi seitsmeaastasena, kui kasuisa tõi pisikese taime Musta mere äärest kohvris koju. Nüüdseks kasvab neid nii toas kui õues, kusjuures vaid mõned on ostetud poest, sest palmid tärkavad Eesti mullas ka seemnetest.
“Suur hulk naisi lööb ka kõige külmema närviga mehe verest välja,” tõdeb kunagine õmblusettevõtete Sangar ja Klementi direktor ning hilisem kergetööstusminister Jüri Kraft värskes elulooraamatus.
| Piibujutt | Kehra |Praegusel ajal on veterinaarabi üsna kättesaadav, ehkki mõnele inimesele rahaliselt üle jõu käiv, kuid eelmise sajandi sõjajärgsel ajal polnud seda peaaegu ollagi.
Eesti oma voogedastuskanal ERRi Jupiter pakub koroonakriisi tõttu kodus istujatele igavuse peletamiseks hulgaliselt põnevat vaatamist.
| TEATER |Pascal Rambert’i näidend “Õed” jõudis Tallinna Linnateatri publikuni üsnagi huvitavalt ajal – kui reaalne elu kiskus ringi möllava viiruse tõttu üha vaiksemaks, kodusemaks ja endasse vaatavamaks.
Pealinna rahvas, harjukad ja idavirulased pääsevad kultuurivangist kas naabermaakondadesse või siis Lõuna-Eestisse teatrisse, muuseumi ning näitusele sõites, aga ka netist kohalikku muusikat ja kunsti nautides.
Läinud aasta lõpul ilmus Maris Pruulil abikaasa Tiit Pruuliga kahe peale kirjutatud reisiraamat Antarktikast „Jäine igatsus. Armastus Antarktika moodi“. Praegu valmistuvad mõlemad aga Arktika-retkeks, räheldes talveilmaga Laukasoos ning hulkudes Käsmu metsades.
275 cm üle keskmise tõusnud merevesi muutis 2005. aasta jaanuari algul Lääne-Eesti näo tundmatuseni. Tuule ja suurvee kahjude parandamine võttis aastaid. Taasavaldame tormi 10. aastapäeval Maalehes ilmunud loo.
Maire Aunaste rääkimata lugu sellest, kuidas ta 11. septembril 2001 New Yorgi metroost väljudes nägi põlemas Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorni. Tänavu sügisel möödub sellest koletust terrorirünnakust 20 aastat.
Rasked ajad võivad tegelikult olla alles ees. Kas senine teadmine, et just keerulised olud panevad kultuuri õilmitsema, peaks laskma selle üle lausa rõõmustada?
| Piibujutt | Ambla |Aastal 1960 õppisin neljandas klassis. Klassijuhatajatunnis arutlesime helge tuleviku üle.
TÕSI TAGA • JUHTUNUD LUGU • KUKALT SÜGAV MÕTE • LEITUD MÕTE • LUGEJA KÜSIB • MAIBERG MUIGAB • SAJANDITAGUNE NALI • LOOSUNGID • KARIKATUURID
“Tead mis, me teeme nüüd sellise asja,” ütles järsku Annika kalgi, otsustava häälega.
Evolutsioon on kuidagi niimoodi läinud, et oleme suhtlemisgeeniused, aga meie maailmatajumine on pigem lihtsustav ja primitiivne. Ja võib-olla mingit valmis maailma polegi olemas, põhjendab antropoloog Argo Moor, miks talle ei meeldi väga rääkida, milline maailm on, vaid et kuidas seda on tõlgendatu...
Jaanuaris möödub 90 aastat Sulev Nõmmiku sünnist. Tema tegemisi saatsid eluajal kõrvuti kriitikute turmtuli ja rahva armastus. “Tundus, et kriitikute vahel oli võistlus, kes vingemalt suudab ära panna,” mäletab Voldemar Kuslap.
Kui inimeste suhted ja teod nõuavad politsei või päästeameti sekkumist, siis enamasti on asi naljast kaugel. Kuid mitte alati!
Korrakaitsjate ja päästjate argipäev on sageli traagiline, kuid seal leidub ka koomilisemaid seiku. Loe paremikku selle aasta müstilistest juhtumitest, meeleheitlikest tegudest ja rahvusvahelistest suhetest!
Lätlane kirtsutab nina ja loeb sente, jaapanlasele olevat kepp teadmata põhjustel ebaviisakas, aga eestlane aitab Sigulda 150aastasel majandusharul õitseda.
Terminaator tegi kevadel ühe netikontserdi ja sellest neile piisas. “Mängisime kaks ja pool tundi, tulin koju ja olin nutma puhkemas. Ilma publikuta kaotab asi minu jaoks mõtte,” ütleb Jaagup Kreem.
| Piibujutt | Tallinn–Stockholm |Ühel kenal suvepäeval sügaval nõukaajal ilmusid Tallinn-Väikese jaama kaks väheke vindist noorhärrat reisikohvritega, millel ilutsesid suured kirjad Tallinn–Stockholm.
| KIRJANDUS |Lõppev aasta jätkas eesti kirjanduse vahel liigagi lokkavat kuldaega – pole meil kunagi olnud nii kaunis emakeeles kirjutavaid-loovaid inimesi. Iseasi, kas see kõik tõesti just kuld on.
Pühapäeval, 10. jaanuaril on ETV2 eetris “Teemaõhtu”, mis pühendatud Sulev Nõmmikule, kes 11. jaanuaril saanuks 90aastaseks.
ETV, Kanal 2 ja TV3 kutsuvad vana aastat ära saatma teleri seltsis, sest kaasaelamist jagub igale maitsele.
Traditsiooniliselt tekitavad jõulutunde lisaks mandariinidele ja sumedale küünlavalgusele ka mõningad maitsetaimed – jõuluvürtsid, mida kasutatakse ühtviisi kõikjal maailmas. Kust need pärit on ja kuidas meie toidulauale jõuavad?
On sul kodus mõni vana mudelauto? Kogujad on valmis nõukaaegsete mudelautode eest head hinda maksma (82) 52
Eestis on hinnanguliselt sadakond kollektsionääri, kes koguvad mingit tüüpi mänguasju, sh nõukogude perioodil välja antud automudeleid.
Maaleht taasavaldab eelmisa aasta jõuluajal ilmunud loo, kus piiskop Philippe Jourdan räägib, kust on pärit jõulusõimede traditsioon. Paljudes riikides on nende ülespanek nimelt sama tähtis kui meil jõulupuude püstitamine.
Seda pilti peab nägema, kuidas Silver Sepp ronib nagu orav ühe minutiga 20meetrise kuuse otsa! Meie fotograafiga nägime, kuigi see oli ainult demonstratsioonesitus. Treimani jõulutraditsioonide hulka kuulub kuuseladva mahavõtmine! Ja see on alles algus!
Külm suudab korda saata imelisi asju. Ta tekitab halla ja härmatist, joonistab aknaklaasidele lilli, katab veed jääga ja muudab vihma lumeks.
100 aastat tagasi, jõuluajal 1920 oli tänu tublidele maainimestele Tallinna turgudel piisavalt toidukraami ning kokku toodud kuuskedest moodustus lausa mets.