Tormijooks Eesti Draamateatri „Rahamaa“ krõbeda hinnaga piletitele on korduvalt ületanud uudisekünnise. Meedias on aga jäänud peaaegu märkamata Vene sõjapagulastest tippnäitlejate etendused Eestis. Ka need piletid ei ole olnud kaugeltki odavad, ent publikut on jagunud.
5000 meetri jooksu Eesti rekord on juba 50 aastat kuulunud meie spordiajaloo parimale staierile Enn Sellikule. Poole pikema maa rekord on tema käes 49 aastat. See enneolematu saavutus sunnib küsima, kas äsja 70 aasta juubelit tähistanud Sellik tunneb ka ise selle üle uhkust.
Jaan Tammsalu saatekülaliseks on rootslasest vaimulik Mårten Anderson, kellega tuleb humoorikas võtmes juttu sellest, millised on need päris tõelised ja õiged jõulud.
Skandaalse teadlase ja leiutaja Jüri Liivi ülipopulaarseid raamatuid on nii preemiaga pärjatud kui ka ära keelata püütud. Kas nende vastakaid arvamusi tekitavate üllitiste taga on kurjus, künism, kuulsusejanu või kaine teadlasepilk?
Kirjamees ja tõlkija Ott Arder lahkus meie seast ootamatult veidi üle kahekümne aasta tagasi. Tema tekstid elavad aga igavesti edasi paljudes lauludes. Ta enda kohta on headel sõpradel rääkida paljut. Enamik sellest kõlab suisa anekdootlikult.
„Mõtlesin, kas võib veel hullemaks minna. Teadsin, et võib, ma kartsin pööraselt. Kui õnnestub tänane öö üle elada, siis jään ellu.“ Nii kirjeldab Virve Saar skisofreeniahaige tütrega läbielatut oma avameelses raamatus, milles põimuvad valu, armastus, enesehaletsus ja mis seal salata, ka viha.
Näitleja ja lavastaja Kristo Viiding ütleb, et vaadates me teatrilavadele murdnud kaameraid ja mikrofone, võib tekkida küsimus, kas näitlejat enam üldse vaja ongi. Äkki võiks ka tehisaru luua teatriime?
Raamat ooperilaulja Annely Peebost on inspireeriv edulugu. See on lugu andest, töökusest, tahtest, järjekindlusest, elutarkusest ja sisemisest särast. Eduloole omaselt räägitud viisil, et mõndagi jääb ka kardina taha.
Jõuluvanaks kehastumine on detsembris täiskohaga töö, kuid tegu pole sugugi lihtsa ametiga. Elukutseliste jõulutaatide seas on hindu kergitama asunud ka terve hulk kerge teenistuse haistjaid.
Tänavune sügis oli erakordselt soe ja päikeseline ning keskmisest veidi kuivem.
Jaan Tammsalu saatekülaline taskuhäälingus „Vaimuelu“ on helilooja ja esseist Jüri Reinvere.
Ageri külas elav Intan Pragi otsib oma tallu kõikvõimalikku nõukogudeaegset kraami. Plaan – luua vana aja asjade muuseum. Nostalgialaks garanteeritud!
Elmo Nüganeni „Solaris“, mis esietendus Eesti Draamateatri suures saalis, on mõtestatud vaatemängu pakkuv inseneriteater. Kristo Viidingu vastne „Naeru Akadeemia“ kunagise pioneeride palee, nüüd juba ammu Kanutiaia huvikooli väikesel laval aga puhas näitlejateater, mis polegi enam nii tavaline.
Komeedina eurolaulutaevasse lennanud Marko Veisson ansamblist Puuluup on muusikuna saanud palka ka ... kanades. Ja seda mitte Eestis, vaid Aafrikas. See ja veel hulk imelisi juhtumeid, näiteks olematutes keeltes laulmisest, avanevad usutluses, mis lõpeb ... aadamaülikonnas suplusega Tartu kesklinnas...
Hiljuti ilmus Maalehes arvamuslugu tüütutest juturobotitest teeninduses. See tõi toimetusele kirja, kus üks lugeja jagas oma lugu automatiseeritud klienditeenindusest, mis tõi kaasa kiirabi väljakutse.
Taevasse vaatamiseks on juba üle 400 aasta kasutatud teleskoope. Galileo Galilei algelisest pikksilmast on selle ajaga saanud ühed tänapäeva kõige keerukamad ja kallimad teadusinstrumendid. Olid ajad, mil maailma parim teleskoop töötas meie koduses Tartus.
Tänapäeval on üha moodsamad nii-öelda kõigevabad maiuspalad, mis ei sisalda suhkrut, rasva ega gluteeni. Ent kui tervis lubab, võiks neil pühadel proovida üht pool sajandit vana piparkoogitaina retsepti, mis on aastate jooksul käinud rahvapärimusena käest kätte ja saanud täiendusi vastavalt valmista...
Kui mõnel varasemal aastal on tulnud kodumaist filmi PÖFFi kavast tikutulega taga otsida, siis tänavuses programmis leidub üle 70 linateose, mis valminud Eestis või koostöös Eesti tegijatega. Enamik neist on küll lühifilmid, aga ka mängu- ja dokumentaalfilme on rohkem kui varem. Ainuüksi Eesti peato...
Austria maaliline kuurortlinn Bad Ischl, endine Habsburgide dünastia suvituspaik, kus allkirjastati ka I maailmasõja väljakuulutamise deklaratsioon, muutus nädalavahetusel Euroopa kultuuripealinnade melu keskpunktiks. Siin andsid 2024. aasta kultuuripealinnad – Tartu, Bodø ja Bad Ischl Salzkammergut...
„Kirik peab olema „üks kindel linn ja varjupaik“,“ ütleb peapiiskop emeeritus Andres Põder ka praegu, 75aastasena. Ta arutleb usuvabaduse teemadel ning muretseb noorema põlvkonna vaimse ebastabiilsuse pärast. Ise nooruses luuletanud Põder teeb seda nüüd jälle.
Alustuseks laskem kõlada aplausil. Loodetavasti ei tunne keegi end puudutatuna, kui tõdeda, et Katrin Pautsi „Valge aiaga maja“ on Eesti esimene rahvusvahelisel tasemel psühhotriller.
Kas novembripimedusel on ka voorusi?
Soome ja Põhjamaade suurimas päevalehes Helsingin Sanomat Eesti teemasid kajastava ajakirjaniku Kaja Kunnase kinnitusel lähevad soomlastele Eesti teemad väga korda. Tema töökoht on selle tõestuseks.
„Ma vihkan neid lõpukaadreid! Vihkan!“ lajatas kokandus- ja kodukoldemagnaat Martha Stewart oma elust tehtud dokumentaali „Martha“ kohta, mille lõpus ta nukralt mööda sügisest aeda tosserdab.
Näitleja Terje Pennie on olnud laval ligi pool sajandit. Sinna juurde rollid kinolinal, raadioteatris, teleekraanil. 64aastane Pennie mõjub ikka värskena, kehastagu ta siis patsidega kooliplikat Ugala menulavastuses või täiskasvanud tütre ellu sekkuvat kaabuga provintsiprouat laupäevaõhtuses igale e...
Tippsaksofonist Arvo Stoltsen jõi viimases hädas süütevedelikku, otsis prügikastist süüa ja kerjas tänaval. Nüüd on ta 14 aastat kaine olnud. „See on imede ime, et ma täna siin istun,“ ütleb mees.
170 aastat tagasi Krimmi rannikul möllanud maru tõi pöörde ilmavaatluste kasutamisse. Samast ajast on aga pärit ka mitu meile kõigile tuttavat moeröögatust, mida sõjaga esmapilgul seostada ei oskaks.
Eesti poliitik Matti Päts suri 14. novembril 91-aastasena. Taasavaldame 2010. aastal tehtud loo, kus Matti meenutab oma vanaisa - Eesti esimest presidenti Konstantin Pätsi ja Orul asunud kaunist lossi.
Igor Volke suri 14. novembril 74-aastasena. Taasavaldame 2017. aastal Igoriga tehtud intervjuu. “Me ei ela praegu tõejärgses, vaid hoopis tõe-eelses maailmas,” ütleb üle 35 aasta ufojuhtumeid uurinud Igor Volke. Teda ei sega enda ufomeheks nimetamine. Oma sõnul on ta laiemas plaanis hoopis keskkonn...
