Balkani rahvatarkus räägib, et voodilutikate vastu aitavad aedubade lehed. Nende pisikesed karvakesed võtavad lehele sammunud putuka hõlpsalt lõksu. USA teadlased on aastaid proovinud luua kunstlikult materjali, mis aedubade lehtede omadusi järele aimaks.
Kunstnik Mella on loonud Jõulubingo, kus igaüks saab oma teadmised proovile panna. Ta kirjutas mängu saamisloost ka blogipostituse, mille siinkohal avaldame. Mängu leiad altpoolt.
Karlova Teatris esietendus 6. detsembril Austria kirjaniku Daniel Glattaueri romaanil põhinev lavastus „Hea põhjatuule vastu“. E-armastusloo toob publiku ette lavastaja Rein Pakk.
Estonia teatri solist Reigo Tamm võttis ETV terviseteemalise saate pealkirja sõna-sõnalt. Kevadel polnud tal veel aimugi, mida 2024. aasta sügis toob. Draakoniaasta – ka Reigo on selle märgi all sündinud – on pakkunud väljakutseid, mis oleksid nõrgema mehe põlvili pannud. Kui aga oled üles kasvanud ...
„Mõtlesin, kas võib veel hullemaks minna. Teadsin, et võib, ma kartsin pööraselt. Kui õnnestub tänane öö üle elada, siis jään ellu.“ Nii kirjeldab Virve Saar skisofreeniahaige tütrega läbielatut oma avameelses raamatus, milles põimuvad valu, armastus, enesehaletsus ja mis seal salata, ka viha.
Jaan Tammsalu saatekülaline taskuhäälingus „Vaimuelu“ on helilooja ja esseist Jüri Reinvere.
Ageri külas elav Intan Pragi otsib oma tallu kõikvõimalikku nõukogudeaegset kraami. Plaan – luua vana aja asjade muuseum. Nostalgialaks garanteeritud!
Elmo Nüganeni „Solaris“, mis esietendus Eesti Draamateatri suures saalis, on mõtestatud vaatemängu pakkuv inseneriteater. Kristo Viidingu vastne „Naeru Akadeemia“ kunagise pioneeride palee, nüüd juba ammu Kanutiaia huvikooli väikesel laval aga puhas näitlejateater, mis polegi enam nii tavaline.
Kui loodusel oleks hääl, siis ta räägiks nagu Fred Jüssi. Looduse hääletoru oli ta niikuinii. Ta elas end rändrahnuks. Ja rändrahnud on igavesed.
Suri Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija Fred Jüssi. Taasavaldame selle puhul Maalehes aastal 2016 ilmunud intervjuu. Margus Mikomägi pani toona kirja, et Fred Jüssi ütleb ka „jaaa...“ nõnda, et see paneb kaasa mõtlema. „Selles kolme a-ga “jaaa-s” on mitukümmend kõla ja tähendu...
„Riho Sibul isegi mõtles vaiksemalt kui enamik inimesi,“ ütleb Raivo Tafenau vastilmunud raamatus „Riho Sibul. Kuulaps“. Lugedes volksab ikka-jälle pähe mõte: selleks, et meil kedagi päriselt hindama hakataks, tuleb tal ära surra.
1924. aasta 1. detsembril, esmaspäeval, varahommikuses pimeduses kella 5.15 paiku väljusid Tallinna 14 korterist ja ühest eramajast kommunistide relvastatud grupid, 260–270 inimest, et haarata võim Eesti Vabariigi pealinnas.
Komeedina eurolaulutaevasse lennanud Marko Veisson ansamblist Puuluup on muusikuna saanud palka ka ... kanades. Ja seda mitte Eestis, vaid Aafrikas. See ja veel hulk imelisi juhtumeid, näiteks olematutes keeltes laulmisest, avanevad usutluses, mis lõpeb ... aadamaülikonnas suplusega Tartu kesklinnas...
Austria maaliline kuurortlinn Bad Ischl, endine Habsburgide dünastia suvituspaik, kus allkirjastati ka I maailmasõja väljakuulutamise deklaratsioon, muutus nädalavahetusel Euroopa kultuuripealinnade melu keskpunktiks. Siin andsid 2024. aasta kultuuripealinnad – Tartu, Bodø ja Bad Ischl Salzkammergut...
„Kirik peab olema „üks kindel linn ja varjupaik“,“ ütleb peapiiskop emeeritus Andres Põder ka praegu, 75aastasena. Ta arutleb usuvabaduse teemadel ning muretseb noorema põlvkonna vaimse ebastabiilsuse pärast. Ise nooruses luuletanud Põder teeb seda nüüd jälle.
Alustuseks laskem kõlada aplausil. Loodetavasti ei tunne keegi end puudutatuna, kui tõdeda, et Katrin Pautsi „Valge aiaga maja“ on Eesti esimene rahvusvahelisel tasemel psühhotriller.
Kunstnik Raul Meel on nagu jumal, kes oma loodud universumis katab ära kõik teemad. Nii ütleb tema värske näituse „Huuu huuu huuu!“ kuraator Tamara Luuk. Vaadata on iidsed püramiidid, kaunid naised, mets ja soo, elu ja surm.
Novembrikuu 2024 tähistab Kadrina kandi ühe tunnusteo, Eesti väikepruulikodade õllefestivali kümnendat ja viimast toimumiskorda, kus 30 humalanestet testis enam kui 70 huvilist Eestist, Soomest, Moldovast ja ka Setomaalt. Aga miks ikkagi see pillerkaar lõppes?
„Missa Reformierakonnast“ Tallinnas Noblessneri valukojas röövib vaatajalt viimsegi usu riigimehelikkusesse. Aga appikarje see siiski pole.
Pensionile jäänud arst Jaak Aru kirjutas raamatu „Alla 65 keelatud“, kus soovitab seenioridel oma elu uue pilguga üle vaadata. Ei taha ju keegi, et pensioniiga kujuneks kannatuste rajaks ja nukraks surma ootamiseks.
Kas novembripimedusel on ka voorusi?
170 aastat tagasi Krimmi rannikul möllanud maru tõi pöörde ilmavaatluste kasutamisse. Samast ajast on aga pärit ka mitu meile kõigile tuttavat moeröögatust, mida sõjaga esmapilgul seostada ei oskaks.
Eesti poliitik Matti Päts suri 14. novembril 91-aastasena. Taasavaldame 2010. aastal tehtud loo, kus Matti meenutab oma vanaisa - Eesti esimest presidenti Konstantin Pätsi ja Orul asunud kaunist lossi.
Igor Volke suri 14. novembril 74-aastasena. Taasavaldame 2017. aastal Igoriga tehtud intervjuu. “Me ei ela praegu tõejärgses, vaid hoopis tõe-eelses maailmas,” ütleb üle 35 aasta ufojuhtumeid uurinud Igor Volke. Teda ei sega enda ufomeheks nimetamine. Oma sõnul on ta laiemas plaanis hoopis keskkonn...
Haapsalu koolinoorte, õpetajate, vilistlaste ja ettevõtjate toel toimub 14. novembri õhtul väikese kuurortlinna gümnaasiumiaulas juba 11. korda populaarne Playback Gala, mille žüriis on teiste hulgas Jaagup Kreem ja Kalle Sepp, režiis kasutatakse aga täpselt sama tehnikat, mis toob tuhandete televaa...
Mis oli Mati Undi, kirjaniku ja mõtleja, meelel, huulil ja paberil 26 aastat tagasi, on paljuski teemaks ka tänasel päeval. „Tähtis on,“ kirjutas Unt, „et juht või juhikooslus seisaks vaimselt kõrgemal kui juhitavad. Ja kui ei seisa, siis tõusku!“
Tänavune suurepärane jõhvikahooaeg lasi inimestel täita sahvreid, külmikuid ja rahakotte. Populaarsed marjasood ja -rabad on nüüd aga justkui „tänutäheks“ täis prahilademeid.
Sügisel kogunevad metskitsed taas karjadesse. Karjade tegevust, nende liikmete omavahelisi suhteid on nauditav jälgida. Ennast seejuures päris unustada ei tohi, sest liikvel on ka kahejalgseid ja neljarattalisi.
Raplamaa Vigala rahvas mäletab kaugelt üle poole sajandi hiljemgi oma legendaarset arsti Mihkel Kulli, kelle ajal oli kohapeal ambulatoorium ja haigla. Tohter oli suutnud maakohta hankida isegi röntgeniaparaadi. Kui tal oli tarvis seda kasutada, pani elektrit tootnud vesiveski kõik muud tööd seisma.
