Giidid olid grupi kanuutajatega Soomaa suurveel, kui märkasid ujutusalal suurt veelooma. Harukordne loodusvaatlus toimus üleujutatud Tõramaa puisniidul, vaid mõnikümmend meetrit Halliste jõe sängist. Looma selga oli näha umbes pool minutit, ta liikus väga aeglaselt jõe suunas. Siis jõudsid kanuud lä...
„Meie olime üleminekukursus, mis pidi tõestama, et kõrghariduse andmine on Viljandis üldse võimalik,“ meenutab 1993. aastal Viljandi kultuurikolledži näitejuhtimise eriala lõpetanud Gaute Kivistik.
Teater poliitikata: MUDI „ükskõikne suhe“ on vastus ühiskonnas valitsevale eriarvamusele ja vaidlustele (1)
Uue teatri MUDI asutanud filmilavastaja ja stsenarist René Reinumägi ning lavastaja Karl Laumets avaldasid just oma teatri manifesti ja teevad esimese lavastuse „Tuhkatriinumäng“ proove.
„Issand, kas minuga läheb ka nii – et töötad terve elu ja siis sured ära,“ mõtles Eesti kuulsaim loomaarst, müüs siis kliiniku maha ja hakkas raamatut kirjutama. Ta räägib, kuidas ...
„Savvusanna sõsarate“ kohta pole ma ühtegi halba sõna kuulnud. Juba siis, kui filmitegijad Sundance'i festivalilt preemiaga koju tulid, oli õhus, et nüüd on küll midagi vägevat ära tehtud. Ongi.
VIDEO JA FOTOD | Võrtsjärve äärde kuhjunud rüsijääkuhjad on matnud enda alla pingid ja kettagolfikorvid (14)
Rüsijää ehk rüsi ehk jäärüsi on veekogu katva jää liikumisel tekkinud jäätükkidest kuhjatis. Võrtsjärve ääres on seda kaunist nähtust võimalik hetkel vaadelda. Kahjuks on jääkuhjad purustava loomuga ja matnud enda alla mõndagi, mida oleme harjunud rannas nägema ning kasutama.
Filmitegijate saatus on õnnelikum kui näitlejatel ja lavastajatel. Filmid jäävad üldjuhul alles. Leida Laiuse 100. sünnipäeval tuletaksin suurte filmide kõrval meelde dokki, mis tehtud näitleja Ants Jõgist – „Jäljed lumel“, esilinastus 1978. aastal Tallinnfilmi märgi all.
MAALEHE ARHIIVIST | Leida Laiuse “Mäeküla piimamehes“ on esiplaanil tugev eesti naine (4)
Leida Laius 10026. märtsil on 100. sünniaastapäev Leida Laiusel, kellest pärast “Mäeküla piimamehe” valmimist hakati rääkima kui režissöörist, kellel on oma, naiseteema. Taasavaldame sel puhul Maalehes seitse aastata tagasi, Eesti filmi 100. aastapäeva puhul ilmunud loo.
JUUBEL Harry Kõrvits on alates üleeilsest 70aastane. Kui olen diktofoni meie jutu salvestusega juba kinni klõpsanud, küsib ta: „Kas sina saad aru inimestest, kes ärkavad hommikul üles lihtsalt selleks, et kellelegi ära panna? Need on sellised...“
„Klapid pähe ja visiir ette, enne kui sae käima paned!“ Nii hõikab treener Sulev Tooming Teesi Tuulele värskel raielangil. Hapra välimusega neiu tõmbab otsustavalt sae tööle, aga kohe esimese lõike puhul kiilub see puusse. Hetke tabama tõttav fotograaf Argo Ingver jääb samuti okstesse kinni.
Tänavalt Lvivi linnavalitsusse jõudnud kass Levtšuk täidab hoogsalt töökohustusi: kohtumised suursaadikutega, osalemine linna nõukogus ja tähtsate dokumentide otsas püherdamine on tema igapäevaelu.
LEGEND 26. märtsil möödub Leida Laiuse sünnist 100 aastat. „Filmitegemine oli tema elu, ja oma kangelannasid hoidis ta väga,“ iseloomustavad Eesti tuntuimat naisrežissööri tema lähedased.
Dokumentaallavastus „Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud“ puudutas ja liigutas, muutis olemise hellaks.
ARVUSTUS | Julia Augi lavastus Vene draamateatris: Keisri hull ja Põrgupõhja Jürka on kaksikvennad! (6)
Julia Augi lavastus „Keisri hull“ Vene draamateatris juhtis mind ootamatule mõttele, et Jaan Krossi romaan ja A. H. Tammsaare „Põrgupõhja uus vanapagan“ on täiesti ühest puust mehed.
Ta on muusikasõbrad ära võlunud oma sooloprojektiga NOËP, teinud ägedat bändi Tenfold Rabbit, mis oli kooliaegse pundi Meelik edasiarendus. Augustis aga plaanib Andres Kõpper suurt staadionikontserti.
Oskar Lutsu matusest sai suursündmus, kus miski ei läinud plaanipäraselt: „Ärka üles, suurmeister on surnud!“ (4)
AJALOOLINE MATUS 26. märtsil 1953. aastal maeti Tartus kirjanik Oskar Luts. Kõneainet andis mees linnaelanikele juba oma eluajal, tema matus on rahvasuus saanud aga lausa legendi mõõtmed.
10. hooajaks valmistuv Lottemaa läbib värskenduskuuri. Milliseid muutuseid tasub külastajatel oodata? (9)
10. tegevushooaega alustav Lottemaa värbas äsja suvehooajaks üle kümne uue näitleja, värskendab kevadel teemapargi välisilmet ning lubab uusi atraktsioone ja tegelasi.
Kähri küla naine tahab täiesti omanäolise Guinnessi rekordiga külale särtsu anda: „Ega hobi peagi praktiline olema!“ (6)
Ega hobi peagi praktiline olema, leiab Aili Tamm, kes tegeleb asjaga, mille peale keegi teine pole tulnud.
Maarja Teder (29) peab normaalseks eluks ravimite jaoks leidma 16 000 eurot kuus. Haigekassa talle vajalikke rohtusid ei rahasta. „Põhiline, et Maarja jääks ellu,“ ütleb Janno Puusepp, kes koos Maarja kodukandi rahvaga pingutab kogu hingest, et vajalikku summat kokku saada.
Abja-Laatre
Avinurme raudtee ärkab kevadel talveunest: rahaliselt inimeste sõidutamine ära ei tasu, aga küll toetab see kogukonda (7)
Kuni lumi maas, kestab Avinurme muuseum-raudteel talvepuhkus, kuid kevadel on susla taas valmis taastatud kilomeetrisel raudteelõigul nostalgilisi lustisõite tegema.
Margus Mikomägi: Rail Balticu megaraudtee kurnab me väikest Eestimaad. Aga saab ka hinnanguteta (105)
Rail Balticu trassi, kehakaamera küljes, Iklast Tallinna läbi matknud Hanna Samoson on muidugi kihvt tüdruk. See oli selge enne Marianne Kõrveri ja Levila raudteefilmi „Trail Baltic. Väljasõit rohelusse“.
Kristjan Palusalu 115 | „Ta oli veendunud, et enda jaoks tuleb tervisesporti teha, kuid tippsport teeb tervisele halba“ (11)
10. märtsil möödus 115 aastat kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusalu sünnist. Maailma valitsenud Palusalu astus tegevspordist kõrvale tipus olles.
„Vetelkõndija“ režissöör Anu Aun: vahel on naisel vaja lihtsalt puhata kõigist ja kõigest... Oma lastestki on vahel vaja puhata (24)
8. märtsil jõudis kinodesse režissöör Anu Auna kümme aastat tehtud täispikk dokumentaalfilm „Vetelkõndija“, mis räägib Kristiina Ehinist ja sellest, kuidas luuletaja loob oma ellu argipoeesiat.
Viivi Luige elutarkus, Mart Kivastiku eksistentsialism ja Ivar Põllu olemise mustrid – kirjandus, kino, teater, inimlikud väärtused. Kõik see mahtus vaid ühte nädalasse.
Maha võinoad ja kandikud! Töpa õps Villu Baumann valmistab õpilastega hoopis eriskummalisi elajaid (18)
Villu Baumann (77), Haapsalu Viigi kooli tööõpetuse õpetaja on töötanud ühes ja samas koolis 55 aastat!
Hiljuti meie seast lahkunud Indrek Toomel oli privileeg juhtida tähenduslikke sündmusi, mis enamasti nõuavad ka suureulatuslikku pöördelist aega.