Praegusaegne hoidistamine on eestlase jaoks pigem traditsioonidest kantud elustiili osa, kuid aastasadu tagasi kuivatati, külmutati, hapendati ja soolati hädavajadusest.
„Kunagi sattusime Usbekistani piiri ääres sealsete piirivalvurite röövrünnaku alla.“ Mis ometi Väintsi nüüd Lähis-Itta ajas? (42)
Reedel, 29. septembril kell 22 lüüakse ETV2s käima seiklusterohke reisisaate uus hooaeg, mis seekord kannab nime „4×4. Lähis-Ida“.
Põrgupõhja lood Jürka delegaadiks
Sel sügisel 30aastaseks saavas sarjas „Õnne 13“ on kaasa teinud terve hulk erilisi meesnäitlejaid, kes enam kunagi ekraanile tagasi ei tule.
Värskelt kinoekraanile jõudnud kaks dokki – Seaküla Simsonist ja Hardi Volmerist – lisavad uute eesti filmide kimpu omajagu värvi.
Inimestel üks elu, asjadel aga mitu! Viljandi parandusfestivalil said uue kuue sajandivanused esemed
Viljandis toimunud parandusfestivalil said inimesed osa võtta ligi paarikümnest töötoast, et oma kätega korda teha isegi aastaid parandamist oodanud lauanõusid ja vaase.
1. juulist jõustunud hooldereformi oodati pikalt, kuid sellele heidab varju mõnel juhul läbipaistmatu üldhooldusteenuse hinnatõus. Lisaks liiga madal hüvitise piirmäär mõnes omavalitsuses, mis abivajajate jaoks loodetud leevendust ei too.
Kooskõlas idealiseeritud pilguga 1920.–1930. aastate Eesti Vabariigile püsib visalt ka arusaam toonase riigikogu soliidsusest ja viisakast käitumisest. Kõik pole siiski olnud roosiline.
„Kindlasti tasub seda saadet vaadata, et panna proovile oma teadmised Eesti kohta ja samas saada ka tuju heaks,“ kinnitab „Me armastame Eestit“ saatejuhina jätkav Eda-Ines Etti.
JÄRELEHÜÜE | Ilusat lendu teisel pool, armas sõber Helvi!
Helvi Jürisson 5.10.1928 - 16.09.2023
Nalja kah!
KUULA | Jaan Tammsalu „Vaimuelu“ avasaates: üle pika aja olen hirmu tundnud (112)
1. osa: Usu tõelisusEsimeses „Vaimuelu“ saates arutleb Jaan Tammsalu küsimuse üle, miks me tänapäeval ikka veel räägime arhailisena kõlavatest usuga seotud teemadest ning mis teda isiklikult on usu juurde jääma veennud.
„Mõtlesin veel kolm aastat tagasi, et milleks neid narkomaane toibutada. Parem andke see raha lasterikastele peredele. Arvasin, et joodik ... joodik on see, kes magab poe taga. Kusi püksis, kui prostalt väljenduda,“ räägib Maalehe ajakirjanikule Rita, üks neist vähestest naistest, kes Lootuse külas ...
PPA Ida prefektuur jagab sotsiaalmeedias juhtumit, kus Narva patrullpolitseinikul tuli eaka mehe abistamiseks tööle panna oma kokandusoskused.
„Joon, sest mind pole kellelegi vaja!“ Naised on üha enam alkoholiga kimpus (190)
Üks päev Lootuse külasNaiste viinaviga on varjatum kui meestel, juuakse üksi ja salaja. Eelmisel aastal suri otseselt alkoholist tingitud haiguste tõttu pea poole rohkem naisi kui viis aastat tagasi.
Eelmise nädala lõpus seisis Põltsamaa kiriku vaimulik Markus Haamer koguduse ees ja andis stardi tööle, mida tuleb ette kord sajandis: nüüd rullime lahti uue vaiba!
„See peab olema küll keegi väga tähtis isik, kui isegi tantsuplatsil on neli fotograafi kannul,“ hõikas lavalt Marko Matvere. Oligi tähtis isik: Suurupi majakavahi tütar ning viie lapse ema Kristiina Adamson, kes kogukonna toel noppis Coopi ja Maalehe konkursi „Kogukonna hing 2023“ võidu ning tõi om...
Tänavusel draamafestivalil Tartus nähtud ja kogetud kontrastid süvendasid juba varem peas keerelnud mõtet, et kui laval on kabaree või kontsert (olgugi teatraalne), aga saalis istub teatripublik, siis tekib segadus.
ARVO PÄRT 88 | „Leida Laius ütles, et Arvoke, kirjuta mulle nüüd üks lõõtsalugu!”
„Ukuaru valsi“ sünnilugu
Karl-Erik Taukar: staarisaatesse tulek võib suurelt ära tasuda või suurelt kätte maksta. Selles mängu ilu ongi (11)
Eesti üheksanda superstaari otsinguid juhib ekraanil Karl-Erik Taukar, kes ise sai tuule tiibadesse saate viiendast hooajast. „Arvan, et see on meie noortele lauljatele ja artistidele oodatuim saade, millega on seotud muusikutee ühed säravamad hetked,“ sõnab ta.
„Ragistame ikka iga päev. Kuniks on jõudu tülitseda, on kõik väga hästi,“ leiab stsenarist ja kirjanik Katrin Tegova, kes koos maalikunstnikust abikaasa Ennuga peab oma esivanemate kodus Venemaa piiri ääres galeriid.
Kõige esimesena hakkasid maal oma töötajatele uusi elumaju ehitama riiklikud majandid ehk sovhoosid, sest nemad said selleks riigilt raha. Algselt vaesuses virelenud kolhoosid alustasid korterite ehitamist hiljem.
„Olin keskmine õpilane, põhikooli ajal tahtsin väga tubli olla, aga pärast seda läks asi niisuguseks keskmiseks. Hiljem õppisin Tallinna 21. keskkoolis,“ meenutab oma kooliaega Katrin Karisma-Krumm.
NAERIS | Eestlastel on mitu laulupidu. Esiteks see päris, siis WRC ja natuke ka kergejõustiku MM (5)
FÖLJETON | Näita ka küüsi ja hambaid!
Maarahva vapiks nimetatud peremärke tehti enamasti tarbeesemetele. Nii ei läinud need naabri omadega vahetusse ja omanik tundis „jalutama“ sattunud asja kergesti ära.
Oma koolipõlve meenutavad Katrin Karisma-Krumm, Toomas ja Inga Lunge, Brigita Pruul, Daniel Levi Viinalass ja Silver Sepp. Mälestused on osalt head, osalt ... pehmelt öeldes värvikad. Paljut, mida nüüd tänuga meenutatakse, õpetajad praegusel ajal kindlasti enam teha ei saaks.
