„Söögitegemine ei ole mulle kunagi meeldinud,“ teatab 22 aastat söögikohta pidanud Eda Põlluveer ning paneb letile järjekordse taldrikutäie koorekastmes liha keedukartuli ja salatiga. Selle eest tuleb välja käia kolm eurot ja viiskümmend senti.
Andres Koorti isikunäitust „Kaos ja kord“ Hobusepea galeriis lihtsalt peab nägema. Kunstnik väidab, et kaos ja kord on meie kõigi sees.
Kui jõuate leheküljeni, mille päisest vaatab vastu naeris, siis peab nalja saama. Nui neljaks. Sellise naeriportsu otsa sattusin kaheksa aastat tagasi ega tea õieti siiani, miks just mina.
Vaba Lava ja Vabaduse festivali vedajad Märt Meos ja Allan Kaldoja käisid hiljuti Kiievis, kevadel aga Kesk-Aasias, et leida lavastusi plaanitud teisele Vabaduse festivalile. Vaatamata sellele, et on väsinud tuuleveskitega võitlemisest.
„Apteeker Melchioris“ Keterlynina särav näitleja Maarja Johanna Mägi (25) sai hittfilmist tuule tiibadesse, kuid püüab hoida kainet meelt, sest on alles oma karjääritee alguses. Nii ütlebki ta, et keskendub sellele, mis endale meeldib ega ürita liikuda kellegi teise rajal.
Kui mõtlen Tõnu Lehtsaarega vee peal veedetud ajale tagasi, siis argimuredele tõesti mahti polnud – olid vaid õng, Emajõgi, päikesepaiste ja meie kolmekesi paadis.
Peagi algaval sügisesel telehooajal saab kaasa elada erilisele sarjale, mille autoriks on TV3 „Seitsmeste uudiste“ ankur Marek Lindmaa.
Päikeselisel juunipühapäeval leitakse Österlenis ilusas Gislövshammaris ostjatele uut maja näidanud maakler Jessie Anderson surnuna. Kas tegu on õnnetuse või tapmisega?
Režissöör Jürgen Volmer tegi 50 minutit kestva dokumentaalfilmi rahvusvahelisest muusikalaagrist, mis on Eestis toimunud juba 25 aastat. „Eesti ETNO armastab“ on film enese ja kaaslaste leidmisest kogu eluks.
Esimesel nädalavahetusel, laupäeval, pakub ajastuhõngulisi elamusi draamasari „Hotell Portofino“ ja pühapäeval lisab põnevust „Väike trummitüdruk“.
Kireva elulooga Lucia Berlini novellid seoti pärast tema surma kimpu „Koduabilise käsiraamatuks“ ja ta sai korraga kuulsaks üle kogu maa.
Rahva Raamatu ja Apollo edetabelites troonivad Fred Jüssi ja Jaan Aru, vürtsi lisab ootamatult populaarne luuletaja Lauri Räpp.
Tartu Ülikooli 1802. aastal loodud loodusmuuseumi kogudele pani aluse tsaar Aleksander I venna, suurvürst Konstantin Pavlovitši annetus, mis sisaldas mineraale, teokarpe, koralle ja märgpreparaate loomariigist, kokku 608 loodusobjekti ja 628 raamatut.
Et inimese elu pole mõeldud töörügamiseks, vaid pigem oma elutöö – selle inimeseks olemise asja – tegemiseks, siis on väga oluline, kus sa töötad ja kellega.
Uuslavastus „Minul on vari“ ajal hakkasid peas kumisema Juhan Liivi luuleread: „Kes meeldida tahab, peab roomama, „jah“ üteldes „ei“ peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja – tänama!“
Ma elan täielikult maal. Sirtsi külas Ida-Virumaal, keset soid ja metsi. Lähima asulani on10 kilomeetrit. Lähima bussipeatuseni viis. Jala sinna ei lähe.
Kaasaegne tants jookseb tantsust eemale, kirjutavad kultuuriajakirjanikud. Kaasajal räägime etenduskunstist. Üks juhtkujusid ütleb, et tegelike kehade kohalolek kindlas ruumis ja ajas ongi etenduskunsti olemus. Pikad seelikud, ürbid ja vammused, mis keha varjavad, on muuseum. Mida enam on näha palja...
Värskelt ilmunud kogumikust „Mu laulud, mu veikesed laulud“ võib avastada hulga Karl Eduard Söödi luuleloomingust, mis varem olude sunnil on ringlusest välja jäänud.
LOOMEHIMULISED „Kooliteater õpetab märkama teisi enese kõrval. Sealt hakkab pihta hoolimine,“ sõnastab suvekooli algataja ja peakorraldaja Lianne Saage-Vahur kooliteatri ühe tähtsa omaduse paljude teiste kõrval.
Pealkirjas öeldu pole taotletud liialdus, vaid kirjeldab Eesti elu aastal 2011.
Möödunud nädalavahetusel naasid autoajakirjanik Kristjan Ojang ja näitleja Tiit Sukk Skandinaaviast, kus käidi üles võtmas sarja „Žiguliga maailma tippu“.
R.A.A.A.M. teatri uuslavastus „Diktaator, naljamees ja liiderdaja“ on nii lavastatud ja mängitud, et poeb vaataja naha vahele kuidagi märkamatult – etenduse lõppedes oled puudutatud ja tundlikult liigutatud. Tegu on sõjavastase lavastusega, kuigi seda vastasust kusagil ei rõhutata.
„Tulin siia kahetiste tunnetega,“ tõdes president Alar Karis reedel Põltsamaa kiriku ülesehituse meenutuseks peetud tänupäeval. „Mul oleks hea meel, kui ajalugu oleks läinud teisiti, kirik oleks alles jäänud ja sellist päeva poleks üldse vaja. Aga kuna ajalugu muuta ei saa, siis tunnen suurt tänulik...
Mehepojad, kui juhtute Lahemaal Viru raba lähedal Kolgal valgetes riietes noort punaste lehvivate kiharatega naist nägema, siis hoidke eemale, see naine on salakaval ja õel, hoiatab üks Kolga mõisa väga paljudest kummituslugudest. Müstilised juhtumised saadavad aga pea kõiki Eesti mõisaid.
