1936. aastal Lehtse lähistele rabadevahelisele saarele rajatud tööstusasula elanikkond kasvas suvistel hooaegadel pea 800ni, praegu elab kohapeal vaid üks inimene.
Koguteos „Kildudest korjatud“ toob 1941. aastal tegutsenud sangarite kõrval päevavalgele ka Harald Pleeri metsikud, mõnikord isegi kahtluse alla seatavad hirmuteod.
SUUR SUVESARJADE SPIKKER | Mida vaadata? Valida on nii vanade lemmikute kui uute tulijate seast (11)
Suvi toob ekraanile mitmeid vaatajalemmikuid, aga ka täiesti uusi sarju.
„Töö televisioonis pidi olema ajutine, aga kestis 30 aastat. Mul vedas, et kõik nii läks,“ heameelitseb Lätist pärit, kuid suurema osa elust Eestis elanud ja töötanud kunstnik Gunta Randla oma 80. sünnipäeva eel.
Elamustalu perenaine: on kaks asja, mida täiskasvanud loomadega valesti teevad, aga lapsed mitte kunagi (17)
Kui Maaleht hommikul Raplamaale Allikasilma elamustallu jõudis, oli perenaisel Kadri Brecheril juba auto ette valmistatud – vaja ainult loomad sisse pakkida ja sõita Alu koolilastele näitama, missugune on kits, lammas või kana.
Hirmus ja masendav oli Dorbekite pere vanima tütre Elsa saatus eelmise sajandi neljakümnendatel. Süngeid sündmusi meenutavad metsavend Ruuben Lambur ja Elsa õde Evi.
Nobelist Hermann Hesse kirjutas 1960. aastal neli väikest esseed üldpealkirjaga “Meenutusi arstidest”. Viimane neist kannab pealkirja “Vanaisa Hesse”. Kes too siis õieti oli? Selgub, et tubli kreisiarst Paidest.
Tugeva ilmalikkusega silma paistes ütleme vahel enda kohta: meie, eestlased, oleme hariduse usku. Tõepoolest, haridus on eesti inimeste elus olulist rolli mänginud sajandeid.
FÖLJETON | Ühe partei sünd ja surm
Merle Karusoo äsja esietendunud „Kes ma olen?“ räägib valikutest. Aga kui suurt rolli meie elus mängib juhus? Kas see, mis perekonda sünnime, kellega elus kohtume, millise elukutse valime, mis meid rõõmustab ja kurvastab, on ikka juhus?
Pühapäeval toimus Viljandimaal Viljandi vallas Vissuvere külas käsitöö- ja vanavarapäev, mille tõmbenumbriks olid vanade Ladade näitus. Neid oli kokku tulnud üle poolesaja, üks uhkem, kui teine.
20. sajandi algul oli Võsul korteri üür suvel kuni 100 rubla, mis praeguses vääringus on 2000 eurot (26)
Võsu oli kehva põllumaaga vaesevõitu rannaküla, kus äraelamiseks püüti ka kala. Kõik muutus pärast 1870. aastat, kui rajati Peterburi-Tallinna raudteeliin.
Tallinn
Milleks neid küll vaja läks? Metsavendade punkritest leiti asju, mille otstarvet ei oska keegi seletada (44)
Ajaloodoktor Peeter Kaasik valmistab ette koguteost, kuhu peab üldistatuna mahtuma kogu sõjajärgne metsavendlus Eestis – üksikasjalikult uuritud Saarnakõrve punker ning praegu Eesti Sõjamuuseumis olev näitus „Elu piimanõus“.
Et mitte sattuda julma vaenlase silme alla ning end turvalisemalt tunda, kasutasid meie esivanemad ajutiselt elamiseks nii looduslikke koopaid kui soo- ja rabasaari, mis ajapikku annavad igasuguseid saladusi välja.
Jan Teevet: sorry, kui teatripilet maksab 45 eurot, siis uks ei ole mitte lihtsalt kinni, vaid sel on riiv ka ees (73)
Tartus oli viis päeva avatud Utoopia saatkond. Avatud ruum, mille uksed olid kõigi jaoks lahti. Koht, kus peeti kõnesid ja võeti sõna, mõeldes tulevikust.
„Elan vanemate kulul, üüri ei maksa. Ja siis veel nurisen ka,“ ütleb sotsiaalmeedia kuumim staar, koomik ja sketšimeister Andreas Melts, kellel kuu lõpus on rahakotis täpselt kolm eurot ja seitsekümmend senti.
Kadrina
ARVUSTUS | Kui oleks minu teha, ma näitaksin seda lavastust kohe me vabariigi valitsusele ja riigikogule! (3)
Nad tegid seda jälle. „Overtoni aken“ on Rapla väikelinna teatri teine suur tulemine. Detailirohke, praegust aega otsepuudutav lugu ja lavastus, sellest, kuidas müüa ühiskonnale maha mistahes hullumeelne idee.
Lõuna-Eesti Päästekeskuse juht Tagne Tähe on oma ametis esimene naine Eestis. Tähe arvates ei tee see tema tööd sugugi raskemaks, kui oma ülesannetega hakkama saad – on just lihtsam silma paista.
Kui stalinismiajal polnud mingit võimalust suhtluseks inimestega, kes Teise maailmasõja eel Eestist lahkusid, siis 1950. aastate teisel poolel muutusid olud siinpool lahedamaks. Läbi raudse eesriide saavad alguse paljud kirjavahetused, ka üsna isevärki kontaktide loomine.
ÜHE MINUTI LUGU | Külajutt*
Tartu linnamuuseumi kolmes saalis saab nautida Pallase 1939. aastal lõpetanud kunstniku Eduard Rüga (1903–1997) värvikat näitust „Rõõm ja mure kaksikvennad“.
Sel suvel näeb palju väikseid huvitavaid näitlejakooslusi, kes tegelevad suurte teemadega.
Eesti vanim ristsõnameister koostab aastas 300 ristsõna: mõni kõnnib toast välja, kui näitan, kuidas neid teen (5)
Kuu ajaga koostab Urve Sõmer (80) keskmiselt 24 ristsõna, aastas 288. See on täiskohaga töö, aga pensionär ei saa ju ometi käed rüpes istuda!