Muusik Jaan Sööt elab hetkes, ja kui eluviis võimaldaks, hakkaks oma Läänemaa kodus kanu kasvatama. Suisa hoovi peal luusivate šaakalite eest tuleks neid siis muidugi kaitsta.
Balkani rahvatarkus räägib, et voodilutikate vastu aitavad aedubade lehed. Nende pisikesed karvakesed võtavad lehele sammunud putuka hõlpsalt lõksu. USA teadlased on aastaid proovinud luua kunstlikult materjali, mis aedubade lehtede omadusi järele aimaks.
Mitmel pool Eestis pole sel sügisel olnud mõtet minna metsa seeni otsima: neid lihtsalt pole. Kusjuures tühjad on ka metsad, kust veel suve lõpus võis kenakese saagi koguda.
„Las ma vaatan, kus see Eesti üldse asub,“ ütles Himaalajast pärit Kikee Doma Bhutia, kui tema juhendaja soovitas kandideerida teadustööd välismaal jätkama. Nüüd, kaheksa aastat hiljem töötab ta Tartu Ülikoolis ning elab koos eestlasest abikaasaga Haanjas.
Sada aastat tagasi toimus Eestis esimene kaubanduse ja tööstuse mess. Mida Tallinna näituseväljakul toona näha sai?
Kehval ajal võib tunduda kummaline investeerida kunsti. Milleks eelistada osta koju skulptuur, kui sama raha eest saaks sõita puhkusereisile? Pealinna galeriis Vernissage avatud näitusel, mis tutvustab müügis olevaid skulptuure, on paljud tööd siiski omaniku leidnud.
Kui linakaupmees Valdo Pärg 1926. aastal Võrru Katariina alleele maja ostis, riputas ta seinale ilmakuulsa ooperilaulja Fjodor Šaljapini autogrammiga foto. Nüüd elab selles majas suviti tema lauljast poeg Jüri Pärg. Paljudele on ta vaid lummav hääl minevikust, ent bariton laulab ja lindistab praegu...
End seenepildistajaks nimetaval Vello Liivil pole ühtegi mükoloogiaalast teaduskraadi. Nendest ta ei hooli ka. Ometi võtavad professorid Liivi kui üht omasuguste seast.
38 aastat õpetajana töötanud Silvi Nuum: "Nõukogude ajal tehti koolis palju rohkem kui praegu" (227)
5. oktoobril tähistatakse õpetajate päeva.Pea 40 aastat Tiirimetsa ja Salme koolis õpetajaametit pidanud Silvi Nuum on küll juba ammu pensionil, kuid koolimälestused pakuvad siiani elevust ja rõõmu. „Kui oleksin noor, hakkaksin kindlasti õpetajaks,“ teatab ta reipalt.
Kaupo Kruusiauk on saanud hakkama hea dokumenteeringuga väljapaistva sportlase Anett Kontaveidi karjääri viimasest aastast. Film näitab, kuidas loobumine ei ole lihtne ja õigel ajal loobumine on suur kunst.
Anu Saagim: mulle on väga oluline, et kirikute uksed oleks valla, et igaüks saaks sinna alati sisse astuda ja mõelda (34)
Jaan Tammsalu saates „Vaimuelu“ on külaliseks Anu Saagim, kes tunnistab, et kui sai saatesse kutse, siis esialgu mõtles, et mis nüüd siis lahti on. „Mõtlesin, et mis ma nüüd siis teinud olen,“ naerab Saagim.
Kirjanik Kurt Vonnegutil on raamatus „Tšempionide eine“ mõistujutt, kus tulnukas kaugelt planeedilt püüab maalasele stepptantsu ning peeretuste abil selgeks teha, et viimase maja põleb. Too aga lööb hoiataja lihtsalt maha, ja põleb sisse. Liialt erinev oli informatsiooni edastamise viis.
2. oktoobril möödus 90 aastat vaikiva ajastu ühest märgilisest sündmusest – päevast, mil riigivanem Konstantin Päts peatas riigikogu tegevuse. Kas ajalugu võinuks siiski kulgeda ka teisiti?
Sügis toob enamasti kõva, tihti tormi mõõtu tuule. Vanarahvas uskus, et tuul puhub pea halbadest mõtetest puhtaks. Rahvaluules on aga juttu ka tuule kotti ajamisest ja tuulispasaks käimisest.
Niguliste muuseumisse üles seatud näitus „Ükssarvik võlumetsas“ tõestab sõnas ja pildis, et müütilised ükssarvikud on meie aladel elavatele inimestele ammuilma tuttavad olnud.
Seenenäitus Eesti Loodusmuuseumis on sama oodatud sündmus nagu näiteks kevadnäitus kunstisõpradele. Miks siis mitte arvustada seda vahelduseks kunstikriitika võtmes?
Bernard Kangro kirjanduspreemia anti Nele Reimann-Otsarule lapsepõlve mälestusteraamatu „Vanaimä pääsokõsõ’“ eest, kus autor kirjeldab oma vanaema ja kaasaegsete kombeid ning vaateid. Sealhulgas arvati, et kui laps saab esimeseks mänguasjaks nabaväädi, tuleb ta elus toime.
„Olen kõva kinnisvaramutt! Hai!“ Ave Nahkur ostab Viljandis maju kokku ja võõpab nende pliidid üle (42)
Kui kunstnik Ave Nahkur pildile panna ja sinna tema loodud kuulsate „Meie küla eitede“ stiilis tekst juurde kirjutada, siis oleks paslik panna nõnda: „Üks Viljandi linna eit laseb mehel pliitad korda teha ja viskub siis ise pintsliga peale.“
„Nägin enne vette hüppamist ema kummardumas sureva isa kohale.“ 80 aastat laatsaretlaev Moero uputamisest (19)
Dolorice Raud rääkis oma loo Maalehele viie aasta eest, olles üks vähestest põgenikest venelaste poolt 1944. aastal põhja lastud laatsaretlaevalt Moero, millest kujunes Eesti aegade suurim laevakatastroof. Artikkel ilmus Maalehes 17. septembril 2019.
Margus Mikomägi: Kas aade või toode? Selles on küsimus (7)
Lavastaja UKU UUSBERG: Ideaalid on sõja absurdsuses kustumasUku Uusbergi Tallinna Linnateatri suurlavastus – William Shakespeare’i „Nagu teile meeldib“ – on professionaalne. Professionaalsus tähendab siin meisterlikkust. Milles see väljendub?
Mõneti vastuoluliseks peetud Sillamäe muuseumist nõukanostalgia otsija peab pettuma. Ees ootab eneseirooniline ja sürreaalne piilumine suletud linna salasoppidesse, kus leidub hulgi avastamisväärset.
KUULA | Onkoloog Riina Kütner: see aeg on õnneks peaaegu möödas, kus tuldi ravile, sest rinnas oli tükk (10)
Jaan Tammsalu autorisaate „Vaimuelu“ uus hooaeg!
Pool tuhat aastat tagasi, 14. septembril 1524 purustasid mitusada sõjakalt meelestatud linlast Tallinna Katariina, Pühavaimu ja Oleviste kirikus pilte, lõhkusid altareid ja pühakute kujusid, murdsid lahti rahakirstud, võtsid kaasa hinnalised kirikuriistad. Mis võis viia tegudeni, millel lähimineviku...
Tänavu septembris möödub 80 aastat Teise maailmasõja operatsioonist „Aster“, mille käivitas Saksa maaväe ülemjuhatus (Oberkommando der Heer ehk OKH) Eesti ja Põhja-Läti maha jätmiseks.
Raamatu idee – naine läheb maale elama, ehitab maja ja leiab ennast – on kaunis ja paljutõotav. Väärtust lisab tõsiasi, et kogu kupatus põhineb tõsielul. Ent sügavusest, mis aitaks lugu uskuda ja peategelasega samastuda, jääb ikkagi puudu.
Muusikuna tuntuks saanud Henrik Raave rändurihing on nüüd paikseks jäänud ja rahunenud. Ta neli aastat päikeselisel Tenerifel elanud pere kolis möödunud aastal Lääneranna valda Virtsu ja lööb nüüd sealses elus aktiivselt kaasa.
„Olen eluaeg tantsinud, nii et labajalavalsisammul ümber maakera tehtud tiire võib juba kokku lugeda,“ ütleb Agne Kurrikoff-Herman, üks Eesti 674 tantsujuhist. Tuleva suve tantsupeoga seoses on tal üks ülesanne, mis paneb mööda maailma sõna otseses mõttes ringi tiirutama.
Kuidas sai Emmaste lugemisfanaatikust Riste Sofie Käärist eesti luule- ja rokilavade ägedaim tõusev täht? Kuidas on ta jõudnud tõdemuseni, et headus ei pea olema alternatiiv või provokatsioon? Kellel soovitab ta minna Grossi poodi või päikese kätte pikemalt istuma?
Jaak Uudmäe: „Tundub, et kergejõustikuliidu mehed purjus peaga mõtlevad välja vigureid, millega asja pekki keerata“ (14)
Olümpiavõitja Jaak Uudmäe elu numbrilaual lõi teisipäeval seitsme ette. Nüüd, 44 aastat pärast oma tähetundi, hindab ja vaatab ta teiste tegemisi. Tundes tõsist muret, et traditsiooniline kergejõustik võidakse igasuguste rumalustega päris ära tappa.
Valged kindad, mis meenutasid Annale möödunud aegade Venemaad. Mälestuseks kaasa võetud ikoonid. Vaated Põhja-Eestile, vanemate portreed. Niisugune on baltisaksa suguseltsi rammus, kunsti täis elu, mis paar sajandit hiljem Eesti vaataja ees lahti rullub.
