Suvi toob ekraanile mitmeid vaatajalemmikuid, aga ka täiesti uusi sarju.

„Töö televisioonis pidi olema ajutine, aga kestis 30 aastat. Mul vedas, et kõik nii läks,“ heameelitseb Lätist pärit, kuid suurema osa elust Eestis elanud ja töötanud kunstnik Gunta Randla oma 80. sünnipäeva eel.

Kui Maaleht hommikul Raplamaale Allikasilma elamustallu jõudis, oli perenaisel Kadri Brecheril juba auto ette valmistatud – vaja ainult loomad sisse pakkida ja sõita Alu koolilastele näitama, missugune on kits, lammas või kana.

Hirmus ja masendav oli Dorbekite pere vanima tütre Elsa saatus eelmise sajandi neljakümnendatel. Süngeid sündmusi meenutavad metsavend Ruuben Lambur ja Elsa õde Evi.

Nobelist Hermann Hesse kirjutas 1960. aastal neli väikest esseed üldpealkirjaga “Meenutusi arstidest”. Viimane neist kannab pealkirja “Vanaisa Hes­se”. Kes too siis õieti oli? Selgub, et tubli kreisiarst Pai­dest.

Tugeva ilmalikkusega silma paistes ütleme vahel enda kohta: meie, eestlased, oleme hariduse usku. Tõepoolest, haridus on eesti inimeste elus olulist rolli mänginud sajandeid.

Merle Karusoo äsja esietendunud „Kes ma olen?“ räägib valikutest. Aga kui suurt rolli meie elus mängib juhus? Kas see, mis perekonda sünnime, kellega elus kohtume, millise elukutse valime, mis meid rõõmustab ja kurvastab, on ikka juhus?

Pühapäeval toimus Viljandimaal Viljandi vallas Vissuvere külas käsitöö- ja vanavarapäev, mille tõmbenumbriks olid vanade Ladade näitus. Neid oli kokku tulnud üle poolesaja, üks uhkem, kui teine.

Võsu oli kehva põllumaaga vaesevõitu rannaküla, kus äraelamiseks püüti ka kala. Kõik muutus pärast 1870. aastat, kui rajati Peterburi-Tallinna raudteeliin.

*

Tallinn

Ajaloodoktor Peeter Kaasik valmistab ette koguteost, kuhu peab üldistatuna mahtuma kogu sõjajärgne metsavendlus Eestis – üksikasjalikult uuritud Saarnakõrve punker ning praegu Eesti Sõjamuuseumis olev näitus „Elu piimanõus“.

„Elan vanemate kulul, üüri ei maksa. Ja siis veel nurisen ka,“ ütleb sotsiaalmeedia kuumim staar, koomik ja sketšimeister Andreas Melts, kellel kuu lõpus on rahakotis täpselt kolm eurot ja seitsekümmend senti.

*

Kadrina

Nad tegid seda jälle. „Overtoni aken“ on Rapla väikelinna teatri teine suur tulemine. Detailirohke, praegust aega otsepuudutav lugu ja lavastus, sellest, kuidas müüa ühiskonnale maha mistahes hullumeelne idee.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse juht Tagne Tähe on oma ametis esimene naine Eestis. Tähe arvates ei tee see tema tööd sugugi raskemaks, kui oma ülesannetega hakkama saad – on just lihtsam silma paista.

Rakvere

Tartu linnamuuseumi kolmes saalis saab nautida Pallase 1939. aastal lõpetanud kunstniku Eduard Rüga (1903–1997) värvikat näitust „Rõõm ja mure kaksikvennad“.

Sel suvel näeb palju väikseid huvitavaid näitlejakooslusi, kes tegelevad suurte teemadega.

Kuu ajaga koostab Urve Sõmer (80) keskmiselt 24 ristsõna, aastas 288. See on täiskohaga töö, aga pensionär ei saa ju ometi käed rüpes istuda!