Muru pindala on aedades ilmselt kõige suurem. Ometi panustatakse muru hoolduseks kõige vähem tähelepanu, aega ja energiat. Kui lilli väetame ja kastame regulaarselt, siis muruga hakkame tegelema alles siis, kui see kuivab, sammaldub või laseb umbrohul endast võitu saada.
Taltechi IT-teaduskonna professor Jaan Raik sai eemisel aastal 16 avamaa kurgitaimelt 800 kurki. Tema kasutatavat meetodit tasub järele proovida.
Kõik Riiat külastanud eestlased on küllap jalutanud ka sealsel keskturul, mis oma suuruse ja kirevusega on igati põnev paik. Kuid vähem teatakse teisest toredast turust – vaid aasta vanast Āgenskalnsi turust.
Juuni 2023Maria ja Matthias K. Thuni järgi
Suvi on käega katsuda ja loodus kutsub igal hetkel õue. Nüüd on aeg korraldada piknikke, romantilisi eineid murul.
Paari nädala pärast võib arbuusi- ja melonitaimed välja istutada. Kuidas neid seal edasi kasvatada, et saada ilusaid magusaid vilju?
Maasikaid ei või pidevalt ühel ja samal kohal kasvatada ning maasikamaa vajab viljavaheldust nagu kõik teisedki kultuurid. Muidu hakkavad mulda kogunenud taimekahjurid maasikataimede arengut pärssima, samuti kurnab üks kultuur samal kohal kasvades mulda.
Maikuu sooje nädalalõppe ilmestab lisaks õitele ja linnulaulule ka aiakestest tulev mõnus grillilõhn. Just esimesed grillipalad on kõige maitsvamad ja meeldejäävamad.
Küttepuud on aina rohkem hinnas. Kuulukse küll vahepealse lae mõningasest langusest, ent… Nagu tähendas puid õue peale toonud külamees: eks see ole nagu bensiini hinnaga: üles läheb hooga, aga alla vaid natukese.
Mugavaid ja kergeid krokse kantakse palju ning mõnikord juhtub, et üks jalavarjudest läheb katki või lihtsalt kaob kuhugi ära, eriti lastega peredes. Enamasti lõpetavad üksikud jalavarjud oma teekonna prügikastis, kuid neid saab kasutada ka värvikate lilleanumatena.
50% ehk enamik Eesti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi ning vajavad renoveerimist. Millised renoveerimistööd on vajalikud ning kuidas korteriühistu peaks renoveerimist finantseerima?
Käopäkk (Lathraea squamaria) on üks meie kummalisemaid salutaimi. Teades tema eluviisi, võiks käopäkka vaat et mingiks veidraks nugivaks loomolevuseks pidada. Käopäkk ongi olemuselt täielik parasiit.
Paju on meie looduses hõivanud soiseid ja väheviljakaid alasid ning heades tingimustes võib muutuda koguni tüütuks võsaks. Pajusid on aga väga erinevaid ja järjest enam osatakse neid hinnata ka haljastuses.
"Sipelgad olid vallutanud mu kasvuhoone, eelmisel aastal proovisin kaneeli ja sipelgapulbrit, aga ei midagi!" ütleb Maalehe lugeja Janne. Nüüd aga leidis ta ootamatu lahenduse ja tahab seda teistegagi jagada.
Tulbisibulad ootavad toitmist ja jootmist just sellisel ajal, kui meil ei tule tihtipeale pähegi seda teha.
Kultuurmaastike leviku tõttu on rästikute ja nastikute looduslikud elupaigad vähenemas, mistõttu üha sagedamini otsivad maod sobivat elupaika inimese koduõuelt.
Sigulda taimelaat on nii tuntud sihtpunkt, et reklaami ei vaja. Eestiski korraldatakse suuri laatu, ent miskipärast tundub kaugem Sigulda eestlastele tõsine magnet olevat. Lätlastele endile muidugi kah.
Ühes korralikus aias on nõges haruldus. Ega tal seal naljalt kohta ole. Jutt on siinkohal kõrvenõgesest. Veelgi haruldasemaks on jäänud raudnõges.
Kogenud roosikasvatajad innustavad roose julgelt lõikama. See soodustab noorte võrsete kasvu ning teeb taime kompaktseks ja tugevaks.
Leheristipäev on kolmas kevadiste ristipäevade reas ja viimane enne suurt ristipäeva ehk Jeesuse taevaminemise püha.
Juba küünlakuu keskel tuli väike piltuudis Suuremõisa lossiaiast: sealne kõmri lodjapuu paotab õiepungi! Mispeale läksin kohe enda metsaaeda sealset kõmri lodjapuud üle kaema.
Pajalappe ikka kulub, eriti veel nüüd, kui lähenemas on grilliaeg ja nii mõnigi söögikord toimub õues. Seega olgu neid siis juba rohkem käepärast võtta.
Kartulisalat on iseenesest juba maailma parim söök, kuid kes oleks osanud arvata, et väike vahemereline nõks selle veelgi suurematesse kõrgustesse tõstab.
Mulgimaal tegutseva Polli Aiandusuuringute Keskuse luuviljaliste teadur Kersti Kahu soovitab maikuus istutamiseks uusi ja huvitavaid puuvilja- ja marjasorte ning jagab nippe, kuidas õigesti isutades saab ka saak suurem ja maitsvam.
Uuemate telefonide ja tõukside akude puhul on ilmnenud uus oht Eesti kodudes. Nimelt võivad need olla tuleohtlikud.
Pesumasin on üks sagedamini kasutatavaid kodumasinaid, mis on muutnud pesu pesemise varasemast mugavamaks ja aega säästvamaks. Ometi võivad valed kasutusharjumused märkimisväärselt suurendada majapidamise elektriarveid.
Tänapäeval on kuivade silmade probleem üsna sage. Seda võivad põhjustada väga erinevad asjad: liigne ekraanide vaatamine, vale valgustus, kuiv õhk ning isegi mõned ravimid.
Parajalt soojust ja niiskust mõjub murukasvule ülihästi ning nii tuleb hoolitsetud muru saamiseks muruniiduk nädalas kord või isegi paar käima lükata. Mis aga liigub, see kulub, ja nii ka niiduki tera.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul hingab 90% maakera elanikest saastunud õhku, mis põhjustab aastas seitsme miljoni inimese enneaegset surma. Selliste surmapõhjuste seas on saastunud õhk 4. kohal.
