18.03.2023, 10:04

Oskar Lutsu matusest sai suursündmus, kus miski ei läinud plaanipäraselt: „Ärka üles, suurmeister on surnud!“

AJALOOLINE MATUS 26. märtsil 1953. aastal maeti Tartus kirjanik Oskar Luts. Kõneainet andis mees linnaelanikele juba oma eluajal, tema matus on rahvasuus saanud aga lausa legendi mõõtmed.

Liis Seljamaa liis.seljamaa@maaleht.ee

Oskar Lutsu matuserongkäik alustas teekonda Tartu-Ropka kalmistu poole Raekoja platsilt. Ülal paremal on märgata rõdul seisvaid parteifunktsionääre.

FOTO: Tartu Oskar Lutsu Majamuuseumi arhiiv

„Oskar Lutsu matus ei tundunud kurva või masendava sündmusena. Kevadpäike helendas lootusrikkalt, üks vana mees oli oma elutöö teinud ning riiulitäie raamatute loomise järel puhkama heitnud,“ kirjeldab rahvakirjaniku ärasaatmist kirjanik Oskar Kruus.

Olles surnuaial üks kirstukandjaid, oli ta sündmuste vahetuks tunnistajaks. Matustele eelnenud päevil juhtus aga lausa anekdootlikke, tragikoomilisi momente, nagu oleks rahvakirjanik ise selle kõik ette näinud ja kirja pannud. Kõige paremini on annab toimunust ülevaate riikliku matusekomisjoni esimees Lembit Remmelgas ajakirjas „Keel ja Kirjandus“.

Kommenteeri Loe kommentaare (4)