Ida-Virumaa suured ja väikesed ettevõtted on sõltuvussuhetes

Väikeettevõtlus on Ida-Virumaal vähemuses, kuid suured ja väikesed moodustavad kooslusi, kus ühed ei saa läbi teisteta.

"Kui kukub suur, kukub ka hulk väikesi, kes talle allhanget teevad," ütles Vjatšeslav Palu, mullu Ida-Virumaal väikeettevõtte auhinna pälvinud firma Palu Grupp OÜ juht.

Palu arutles, et kui maakonnas üldse suurettevõtjaid poleks, kaoks väikestest pool. Teisipidi ei saaks suured väikesteta, kellelt töid tellitakse, hakkama.

Mulje järgi tundub, et Ida-Virumaal ongi rohkem kui mujal kontserne-koondisi-gruppe, mis ühendavad mitut tegijat.

Ka Palu Grupp, mis tegutseb Lüganusel, koosneb mitmest üksusest. Seni saatis see metallkonstruktsioone valmistav ettevõte 90% toodangust piiri taha.

"Veel eelmisel aastal olime seisus, kus Soome söekaevanduse tellimus kindlustas meile töö kolmeks aastaks ja äriplaani järgi pidime töötajate arvu kasvatama 300-350ni, kuid nüüd on see tellimus külmutatud ja me oleme hoopis töötajaid koondanud," rääkis Palu.

Kütab tuba kaeraga

Kuigi Vjatšeslav Palu ütles praeguse aja kohta, et "mingi hetk tuleb mitte midagi teha", on ettevõte välisturu muudatuste tõttu keskendunud nüüd hoopis rohkem siseturule.

Juba paar aastat on firma tootnud katlasüsteeme viljaga kütmiseks. Nüüd tegeldakse nii-öelda tootearenduse lõpuleviimisega. "Kirjutame projekte ja täidame pabereid. Tootearendus on ettevõtja jaoks kõige kallim tegevusvaldkond ja me taotleme selleks EASist tuge," ütles Palu.

Ta lisas, et kõik, mis seotud taas­tuvenergiaga, on praegu üks väheseid valdkondi, millele tasub panust teha. Palu tõi oma kauba näiteks, et 400 ha maad hariv põllumees, kes vilja kuivatamiseks kasutas vedelkütuseid, kulutas üksnes selleks 700 000 krooni, samal ajal viljajäätmeid põletanud talumehe kulutus jäi 50 000 krooni juurde.

"Kütan oma kodu juba kaks aastat kaeraga ja olen väga rahul - tuba on soe," naeris Palu.

Turgu on, aga kala pole

Teine mullu pärjatud väikeettevõte, Vasknarvas tegutsev OÜ Peipus turu pärast ei nurise.

"Müüme kala Eestis. Alati on võimalik kusagile müüa," ütles Peipuse juht Vadim Ivanov.

Peipus on varustanud kalaga ka Pärnu ja Kallaste ettevõtteid, kus kala fileeritakse ja saadetakse eksporti. Need turusuhted toimivad. Rohkem kui majandusolukord mõjutab kalurite äri hoopis see, et Peipsis ei ole piisavalt kala.

Firma on tegelnud professionaalse kalapüügi kõrval ka kinnisvaraäriga, mis nüüd on pauguga põhjas.

"Nii et tegelikult ei näe ma praeguses olukorras ühtegi plussi," ütles Ivanov.

Ida-Virumaa talupidajate liidu direktori Arvo Alleri jutus võis märgata põgusat lootust, et keeruliseks muutunud olukorras lihtsustub talutoodangu müük ja võib-olla rohkem hakatakse müüma otse talust.

Samamoodi nagu vanasti on Ida-Virumaa linnad lähikonna talupidajatele heaks turuks, ent praegu ollakse kõige rohkem mures kevadiste põllutööde pärast.

Ida-Viru põllumajandus on rohkem koondunud Lääne-Virumaa poolsetesse valda­desse. "Traditsiooniliselt on põlluharimine eestlaste tegevus, kuid taluliidu liikmete hulgas on ka slaavikeelseid inimesi," ütles Aller. Kõige sügavamal tööstuspiirkonnas tegutsevad Sinimägede ja Sillamäe kandi talunikud.

Jutu peale, et kõik näevad Ida-Virumaal vaid põlevkivi ja põllumajandus välja ei paista, reageeris Arvo Aller hoiatavalt: "Kes need kõik siis näevad siin ainult põlevkivi?"