Muuda oma kortermaja Eesti kauneimaks koduks
Mulluse 83 väljavalitu seas oli ainult üks väike, kuue korteriga elamu. Seetõttu tegi võitjatele võtmekujulist seinamärki üle andes kodukaunistamise liikumise patroon president Toomas Hendrik Ilves ettepaneku pöörata just kortermajadele rohkem tähelepanu.
Tänavuse "Kauni Eesti kodu" konkursi motoks ongi "Ilus kortermaja kaunistab selle elanikke ja asumit".
Mis teeb aga ühe kortermaja kauniks koduks? Tihti kipuvad inimesed pidama koduks ju vaid seda, mis lõpeb oma korteri välisuksega.
"Korteriühistu elanik on samasugune oma aia nautleja nagu eramaja elanik," väitis eelmisel nädalal Luua metsanduskoolis toimunud nõupäeval Räpina aianduskooli maastikukujunduse õpetaja ja Eesti kodukaunistamise ühenduse keskjuhatuse liige Reti Randoja-Muts. "Igaühel peaks samamoodi olema õues oma eluruum."
Tundub imelik, kuidas saab mitmekümne korteriga maja juures igal elanikul olla oma ruum. Selgub, et saab küll, kui kõik hoolega läbi mõelda ja kõigile - lastele, noortele, peredele ja vanuritele - oma ala planeerida. Kõrvuti olevad majad saavad oma krundid ühendada ja need koos kujundada.
Igaühele oma õueruum
Noored kasutaksid spordiplatse, kuid tihti loobutakse nende rajamisest, kuna pallimängudega kaasnev müra häirib majaelanikke. Spordiplatsi võib aga rajada maja akendeta küljele.
Laste mänguväljaku puhul peaks arvestama, et seal oleksid vanemate jaoks istekohad, kasside-koerte ligipääsu takistamiseks aed ümber ja mänguväljak ka maja akendest hästi nähtav.
Tihti on meil paraadukse juures prügikastid, et inimesed saaksid hommikul kodust väljudes sinna prügikoti ära poetada. Randoja-Muts soovitab aga välisuste lähedusse paigutada vanurite jaoks istumiskohad ja prügikastid koondada kena välimusega prügimajakesse.
Välismaal levinud perekeskused on Eestis veel üpris võõras asi. Ent sellises keskuses on peredel võimalus mõnusaid õhtuid ehk kas või terveid päevi veeta. Ringikujuliselt asetatud pinkidel saab ka suurem seltskond emasid juttu puhuda, väiksel laval võivad lapsed luuletuste või näidenditega esineda ja keskealised tantsuõhtuid korraldada.
Kõigile ühesugused rõdukastid
Ka haljastusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, et see muudaks majadevahelise ala nii mõnusaks kui ka ilusaks. Näiteks suurte majade vahel tekivad tihti nn tuulekoridorid, kuid puude-põõsaste istutamisega on võimalik tuulisust vähendada.
Reti Randoja-Muts soovitab ka rõdusid haljastada. "Nii ei ole mõtet, et ühel on lopsakad konteinerid, teine on näljahädaline ja kolmandal pole midagi," tõdes ta. "Korteriühistu võiks kõigile ühesugused kastid ja sinna haljastuse tellida, et sobiks kokku."
Kui see tundub liiga kallis, soovitab ta paigaldada ühesuguste lilledega rõdukastid üle ühe püstaku või näiteks tervele ühele korrusele. Kui on mingi süsteem ja korrapära, kujuneb üldmulje palju paremaks.
Pärnu linna aednik Kristiina Kupper nentis, et kõik paneb paika siiski raha. "Esimeses järjekorras investeeritakse fassaadi soojustamisse, seejärel parklatesse ning alles viimases järjekorras laste mänguväljakutesse ja haljastusse."
Pärnu linn on valinud kaunima kortermaja juba alates 1997. aastast. Kupper tõdes siiski, et järjest raskem on leida tiitli väärilist kortermaja. Pargitakse kus juhtub, maja ümber on vaid asfalt ja muru, pole isegi ühtegi põõsast, prügikonteinerid asuvad nii nagu jumal juhatab.
Ehituse ajast on heal juhul jäänud mõned puud kasvama, kuid need on hooldamata. Laste mänguväljakud pärinevad 1960.-70. aastatest ja on vaid aeg-ajalt üle värvitud.
Ise 54 korteriga ühistu juhatusse kuuluv Kristiina Kupper tunnistas, et korteriühistu juhatus on siin määrav. "Peab olema üks hull, kelle järgi joonduda."
Ka linnavalitsuselt saab abi, nii nõustamist kui koolitust. Lisaks on korraldatud mitmeid programme, mille raames on korteriühistutel võimalik saada toetust kas fassaadi värvimiseks, parkla rajamiseks või hoovide kordategemiseks.
Tallinna eeskujul tunamullu käivitatud "Hoovid korda" projekti käigus jagati Pärnus korteriühistutele kahe aasta jooksul 3,4 miljonit krooni toetust. Tänavusel raskel aastal pole aga kahjuks võimalik seda teha.
Tallinn toetab hoovide korrastamist
Tallinn ongi ainuke linn, kus tänavu kortermajade ümbruse korrastamiseks toetust antakse.
Nelja aasta jooksul on Tallinnas toetusteks jagatud üle 54 miljoni ja tänavu on plaanis jagada 19,5 miljonit krooni.
Aasta-aastalt on kasvanud taotluste arv ning tänavu määrati toetus juba 183 korteriühistule. Toetuse abil on laiendatud kortermajade juures parklaid, tehtud korda kõnniteid, prügimaju, mängu- ja spordiplatse, tänavavalgustust, haljastust ja paigaldatud ka piirdeaedu.
Kõige tõsisemaks probleemiks on aga kujunenud kokkuleppele jõudmine. "See on tõeline kolgata tee," ütles Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel, tuues markantseima näitena kuue korteriga ühistu Nõmmel, kus ei jõutud kokkuleppele parkla rajamise osas, kuna üks inimene oli selle vastu.
