Küülikufarmides levib müksomatoos

Küülikukasvatajate hulgas on ärevad ajad – mööda Eestimaad liigub ringi müksomatoosi nimeline viirushaigus, mis reeglina lõpeb küüliku surmaga.

Juba alates 18. augustist ripub Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu kodulehel üleval küülikukasvatajaid müksomatoosi eest hoiatav teade, mille kohaselt on haigusjuhtumeid avastatud nii Põlva-, Viljandi- kui Valgamaal.

Pisiloomade Netipesa foorumi kasutaja Saaremaalt kirjutab, et külastas hiljuti loomaarsti, kelle väitel olid vaktsineerimata küülikud Kuressaares septembri alguspäevadel surnud massiliselt. Surma põhjuseks oletatakse müksomatoosi.

Müksomatoos on metsjäneste ja koduküülikute hulgas peamiselt otsekontakti ja sääskede hammustuse kaudu leviv viirushaigus. Eestis esineb seda niiske ja sooja ilmaga suveperioodidel, mil on soodne aeg sääskede paljunemiseks.

Haigusel on mitu vormi. Tavaliselt tekivad tursed koonu, kõrvade ja päraku piirkonnas. Enamasti lõpeb haigus küüliku surmaga. Vaktsineeritud loomadele haigus külge ei hakka.

Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühing palub kõigil küülikukasvatajatel võtta kasutusele ettevaatusabinõud. Ühing soovitab üle vaktsineerida noorloomad, kes on oma esmase vaktsiini saanud enne neljandat elukuud.

Neid loomi, kes on saanud kolm vaktsiinisüsti sünnist neljanda elukuuni, ei ole vaja üle vaktsineerida. Kuid kõik need, keda on vaktsineeritud 2.-4. elukuul esmakordselt ja ainult ühel korral, tuleks kindlasti ettevaatuse mõttes üle vaktsineerida. Vanad loomad, kes on viimati vaktsineeritud enam kui 6 kuu tagasi, soovitatakse samuti üle vaktsineerida. „Parem karta, kui hiljem kahetseda,” rõhutatakse ühingu kodulehel.

Kindlasti tuleks vaktsineerida ka toas lemmikloomadena peetavad küülikud, sest nemadki võivad endale sääskede käest müksomatoosinakkuse hankida.