Kui ei investeeri, siis hääbume
Kui Maaleht Pärnumaa metsade vahele Surju külla jõuab, on tunne, et oleme koju jõudnud. Sest nii mõnusalt korda tehtud väikest külakeskust soojades rohelistes-kollastes toonides ei näe just iga päev. Vallahoone on värskelt renoveeritud, muru pügatud – kõik annab aimu, et siinmail on hoolas peremees.
“Valla mured on ka meie mured ja eks me siin käsikäes koos toimetame,” selgitab OÜ Surju Põllumajandus juhataja Hannes Isand, miks heakord on selles külas kiiduväärt.
Osaühingu kontor asub vallamaja teisel korrusel ja Hannes Isand on lisaks suurettevõtte juhtimisele ka Surju valla volikogu aseesimees. Nii juhib see mees maamajandust Läti piiri lähistel kogu piirkonna heaolu silmas pidades.
Surju on Pärnumaa suurimaid valdu, metsane ja väga hõredalt asustatud, nii et siinkandis põllumajandust edendada on omaette kunsttükk. Lihtsam olnuks metsa- või puidufirma asutada, aga Surju põllumehed valisid oma tee ega kahetse.
Hoidsid inimestele töö alles
1990. aastate algul lagunes kunagine Surju sovhoos põllumajandusreformi käigus kuueks üksuseks. Nende seas asutati ka OÜ Surju. Nüüd on see osaühing ainsana elujõuliselt tegutsema jäänud, ülejäänud on kas pankrotistunud või tegevuse lõpetanud.
Endise sovhoosidirektori Jaanus Männiku eestvedamisel erastas OÜ Surju algul ühe farmikompleksi kolme lauda ja 350 lüpsilehmaga, maad saadi kasutusse 650 ha. Hannes Isand oli siis sovhoosi peaagronoom. Kui Jaanus Männik läks suurde poliitikasse, hakkas Isand ise kohalikku ettevõtet juhtima.
“Männik viis reformi jõuliselt läbi, tänu sellele siin elu säilinud ongi,“ kiidab Isand. “Paljudes kohtades, kus kõik loomad ja traktorid jagati ühekaupa laiali, on nüüd farmid tühjad ja lagunenud ning inimesed tööta.”
OÜ Surju PM on valla suurim tööandja, tööd saab siin 42 inimest. Põllud on haritud, loomad toidetud, ja pankroti äärel ei vireleta ka masu ajal. Rohumaadel tehakse silo, teravilja kasvatatakse oma tarbeks. Osa teravilja muljutakse kiletunnelisse siloks, osa kuivatatakse.
Umbes 10 000 tonni tehakse aastas rohusilo. Praegu kerkib uus silohoidla otse uhke suurlauda juurde, mis on üks viimaseid Eestimaal enne majanduslangust valmis ehitatud lautu.
Uusim suurlaut masuajal
“2008. aasta oli parim aeg farmi ehituseks, see oli meil väga täpselt ajastatud!” rõõmustab põllumajandusettevõtte juht Hannes Isand, et nad said laudaehituse lõpule viidud ega pidanud pooleli jätma nagu mitmed teised.
Kaks aastat tagasi lammutati vana farm maani maha ja asemele ehitati uus vabapidamislaut. Laudas on 2x16 paralleellüpsiplats. Vaevalt said Surju mehed laudaga valmis, kui pank tõmbas masu tõttu laenudele kriipsu peale. Enam pangad põllumehi ei usaldanud ja ka piimahind hakkas kolinal kukkuma.
“Kui tookord poleks farmi valmis saanud, oleks see jäänudki ehitamata.”
OÜ Surju PM kuulub Eestimaa Piimatootjate Ühistusse ja see omakorda EPIKOsse. Tere piimaauto viib neilt iga päev 10–11 tonni piima. Piimatootjate ühistu kaudu on Surjust piima ka Lätti veetud.
Samas pole Hannes Isandal suurt usku Läti piimaturusse, sest tema sõnul lubavad Läti tööstused algul väga korralikku hinda, aga kevadel, kui Läti talunike lehmad jälle rohkem lüpsma hakkavad, katkestatakse kohe lepingud eestlastega ja siis mine oma piimaga kuhu tahad.
“Piimaturul väga tõmmelda ei saa, tuleb tööstustega koostööd teha,” ütleb Hannes Isand.
Vili lämbus ära
Suurimaks hoobiks tänavu kevadel peab Isand seda, et kõik nende taliviljad ikaldusid.
“Niisugust kevadet nagu tänavu pole ma 35 aasta jooksul näinud, kogu talivili läks lumikatte all hukka,” räägib firmajuht. “Taimed ei saanud hapnikku ja 215 ha maad tuli üle külvata.”
Surjus ei ole teraviljakasvatuseks eriti sobivad maad, paljud põllud on Reiu, Lähma ja Ura jõe vahel. “Mida ei võtnud talv, võtsid kolme jõe üleujutused. Viiendik saaki on jälle raisus,“ räägib juhataja. Ega neil kesistel maadel väga suurt saaki loota olegi, keskmiseks jääb 3 t/ha.
Raskustest hoolimata on osatud Surju PMis ökonoomselt majandada. Masuaegne kärpimiskava tehti põhimõttel, et ettevõtet kärbetega mitte hävitada, vaid ka kitsamates tingimustes ellu jääda.
“Tegime ellujäämisrežiimi. Põhiline oli see, et kari säiliks, oleks terve ja et tootmisega saaks korralikult jätkata. Töötajatel pidime palka 20 protsenti maha võtma ja ka põldudelt võtsime väetist poole vähemaks,” selgitab Isand.
Kuid investeerimata ei jäeta ka masuajal. Viimase kolme aastaga on Surju PM investeerinud 40 mln, sellest uude farmikompleksi 36 miljonit, laenu makstakse tagasi 20 aastat.
“Oleme oma investeeringuid väga arukalt teinud,” räägib Hannes Isand. Lõhki pole Surju mehed end investeerinud, arukas majandamine ja täpne kalkuleerimine lööb selles firmas välja igal sammul.
“Kui ei investeeri, siis hääbume,” ütleb Surju osaühingu juhataja Hannes Isand. Oma ettevõtet suudavad Surju mehed vee peal hoida ja ettepanekuid on neil ka poliitikuile.
Isanda hinnangul pole meie riigis õiget põllumajanduspoliitikat ja varsti enam ka õiget põllumeeste parteid. “Soomes ei pea ükski põllumees parlamenti pürgima, sest see riik on aru saanud, et põllumajandust on kogu riigile vaja ning et just põllumees annab koduvallale õige näo,” kritiseerib Hannes Isand.
Ilmar Teevet, Vändra OÜ juhatuse esimees
Hannes Isand on tänavuse Carl Robert Jakobsoni preemia nominent, see on Pärnumaa kõrgeim tunnustus põllumehele ja autasu antakse üle juulis. See mees on tõsine tegija, tõeline maa sool, kes oskab majandada ka praegustes oludes. Ta on väga hästi kursis kõige uuega põllumajanduses.
Sellisele inimesele tuleb au anda, et suhteliselt rasketes Pärnumaa tingimustes on ta suutnud rajada korraliku farmikompleksi, oma majandamisega vee peal püsida ja luua sõbraliku töökollektiivi.
Majandusasjadest ja -probleemidest räägib Isand otse ja keerutamata, töö sujub Surju osaühingus suuremate raskusteta, sest Hannes Isand on tippjuht, kes on viinud majandamise õige lahenduseni. Ülemusi on vähe, aga oma ala spetsialiste palju, nii et kõik teevad pingelist tõsist tööd.
Omavahel konsulteerime eri küsimustes ja anname vastastikku nõu. Viimasel ajal arutlesime eelkõige farmiehituse üle, kuna minul valmis farmikompleks varem, nii et sain talle oma kogemuste põhjal mitmeid soovitusi anda.
Kandidaat Hannes Isand
OÜ Surju PM
- Pärnumaa, Surju vald.
- Piimatootmine, 520 lüpsilehma aastalüpsiga 7500 kg, 573 noorlooma.
- Maad haritakse 1360 ha, teraviljakasvatus, karja- ja rohumaad, metsa 30 ha. Teravilja keskmine saagikus 3 t/ha.
- 42 töötajat.
- 2008. a sügisel valmis vabapidamislaut 500 lehmale koos lägamahutite ja tahesõnnikuhoidlaga.
KONKURSS AASTA PÕLLUMEES
Lääne- ja Pärnumaa
- Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud konkursil oleme kümne aasta jooksul esile tõstnud Lääne- ja Pärnumaa ettevõtlikumaid ja edumeelsemaid talunikke ning põllumajandusettevõtete juhte ja töötajaid. Konkursi nominendid Pärnumaalt on olnud Sirje Hansen ja Ahti Kukk (Selja OÜ), Kalev Kiisk (Kiisa talu), Andres Leesmäe (OÜ Piistaoja Katsetalu), Tiiu Saare (Sõnni talu), Aivar Pikkmets (Mätiku talu), Harri Poom (Saare talu).
- Aasta põllumehe nominentideks on Läänemaalt varasematel aastatel tõusnud Arne Tamm (OÜ Arne Tamm) ja Aldo Vaan (Topi talu, OÜ Topi Mõis).
- Pärnu maakonda esindab tänavusel konkursil Hannes Isand OÜ Surju PMist, Läänemaa põllumehed sel aastal ei osale.
