Mitu tähte on eesti tähestikus: 23, 27 või 32??
- Rubriigi "Tuna&täna" suvesarju on olnud mitmel teemal: maailma maade nimede tähendused (2004); kiiruse, kauguse, võimsuse jms edetabelid (2005); värvid (2006); linnalegendid (2008); numbrid ja arvud (2009).
Tänavuses suvesarjas tuleb juttu tähtedest - mitte neist, mis siravad taevas, ega neist, kes säravad laval ja ekraanil, vaid neist, mis kirjas paberil ja ekraanil. - Kõigepealt peaks määratlema, millest jutt käib. Nagu ikka pealtnäha lihtsate, tegelikult keeruliste nähtuste puhul, on definitsioone palju ja defineerijad üksteisega karvupidi koos.
- Ütleme nii. Kiri on märgisüsteem keelelise väljenduse ülesmärkimiseks ning ruumis ja ajas edastamiseks.
Kirja kiituseks: see on tehnoloogia, mis on kujundanud inimese vaimset tegevust ja andnud talle väge. Kahju ainult, et me seda varem ei leiutanud - oleksime ehk praegu targemad.
Me Homo sapiens'id oleme maakeral elanud oma 200 000 aastat, ent kirjutanud ainult umbes 6000 aastat. Esimese kirja arendasid välja alles ca 3500 a e.m.a Mesopotaamias sumerid.
Maailma rahvad on kasutanud piktograafiat ehk piltkirja, ideograafiat ehk mõistekirja, silpkirja, hääliksilpkirja ja häälikkirja.
Eesti keeles kasutame häälikkirja - kirjasüsteemi, milles iga märk (täht ehk aabe) vastab ligikaudu ühele või paarile lähedasele häälikule.
- Täht on hääliku või häälikuühendi tähistamise märk kirjas.
Tähestik ehk alfabeet on ühe või teise keele tähtede standardkomplekt.
Alustähestikuks on eesti keeles ladina tähestik, mis põlvneb kreeka tähestikust ja too omakorda foiniikia tähestikust. Esimese tähestiku loomise au ca 1500. aastal e.m.a kuulubki foiniiklastele.
Ladina kirjal põhinevat kirja kasutab umbes 30% inimestest (üle 500 tähestiku), hiina kirjal põhinevat - 25%, india silpkirjal - 20%, slaavi kirjal - 10%, araabia kirjal 10%. Ülejäänud 5% kasutab muud (nt kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia kiri). - Kõige lühem tähestik on tõenäoliselt ühel Paapua Uus-Guinea Bougainville'i saarel kõneldavast 26 keelest, mille nimi on rotokas. Selle 4300 kõnelejat-kirjutajat saavad hakkama 12 tähega: A, E, G, I, K, O, P, R, S, T, U, V.
Mõnigi sõna rotokase keeles on meile üsna silmasõbralik. Paar näidet: tugi on tuba, tuki tükk, karu avama, iva aasta, kasi põletama, kusi jää, tore tume, vagu uhke, viru liikuma, uusi magama, raviravi kõik rohud, kogu ravi, pitu pidama, rao oks, raag, uuvu kuulma.
Bougainville'i saarel on ka toredaid kohanimesid, näiteks Kopikiri, Koripobi, Kupi, Atsilima, Konga, Orava.
Paapua Uus-Guinea on ka kõige keelerikkam maa - seal elab kõigest üks promill ehk tuhandik maailma rahvast - 6,7 miljonit inimest, ent kõneldakse 820 keelt. Maailma 6909 elavast keelest teeb see ligi 12%.
Keelte tiheduse poolest - keskmiselt 8000 kõnelejat keele kohta - jääb Paapua Uus-Guinea alla ainult 240 000 elanikuga Vanuatule, kus kõneldakse 116 keelt. - Mitu tähte on eesti tähestikus? Ka sellele lihtsale küsimusele on kolm õiget vastust, üks parem kui teine.
Puht eesti tähti on 23, koos võõrsõnatähtedega f, š, z ja ž - 27.
Kui ka võõrtähed c, q, w, x ja y kampa võtta, siis on meie tähestikus 32 tähte.
A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S, Š, Z, Ž, T, U, V, W, Õ, Ä, Ö, Ü, X, Y.
Meie tähtede nimed on aa, bee, tsee, dee, ee, eff, gee, haa, ii, jott, kaa, ell, emm, enn, oo, pee, kuu, err, ess, šaa, zett (hääldub tsett ehk sett), žee (hääldub šee), tee, uu, vee, wee ehk kaksisvee, õõ, ää, öö, üü, iks, üpsilon ehk igrek.
