Aastaring linnuriigis: rähnid – tublid trummeldajad
Eestis elavast seitsmest rähniliigist olen Rohuneeme maastikukaitsealal kohanud musträhni, suur-kirjurähni, väike-kirjurähni ja hallpea-rähni. Musträhn on Euroopa suurim ja väike-kirjurähn pisim, umbes varblasesuurune. Rähnid kannavad tugiliigi austavat nimetust. See tähendab, et rähni oskust raiuda puutüvesse pesa kasutavad teised linnu- ja loomaliigid, asustades rähni poolt mahajäetu.
Rähnid on olulised ka oma toitumisharjumuste poolest. Süües peamiselt putukaid, eriti kooreüraskite vastsete hävitamisega toovad nad suurt kasu metsa tervisele. Suurkirjurähn armastab talvel kuuse ja männi seemneid, osa neist pudeneb maha ning nõnda hakkavad need kevadel idanema.
Olen pikemalt jälginud musträhni ja suur-kirjurähni söömist. Kogult oluliselt suurem musträhn võtab ette mõne haige või kõduneva tüve. Ülalt-alla või alt-üles liikudes, teinekord spiraalis, lüüakse nokaga koor tüvelt. Laastusid on puu ümber päris suures raadiuses. Edasi võib näha, kuidas pikk ja kitsas keel puhastab avatud tüve linnu jaoks heast-paremast.
Suur-kirjurähn armastab aga kindlaid “toksimiskohti”. Sinna tuuakse nokas käbi, asetatakse sobivasse õnarusse. Järgneb käbi pehmekstagumine ja seemnete manustamine. Niimoodi lendab lind õige mitu korda uute käbide järele, kuni kõht täis või tüdimus selles kohas söömisest.
Hinnanguliselt elab Eestis kuni 9000 musträhni jakuni 100 000 suur-kirjurähni. Musträhn on haruldus, kes armastab suuremaid metsi. Munemiseni jõutakse aprilli lõpus, kuna pesa raiumine kõrgele puuõõnde võtab eelneva kuu. Poegi toidavad mõlemad vanemad, järelkasv lahkub pesast kuu pärast koorumist. Suur-kirjurähn hakkab valdusi määrama veebruaris. Seda võib mõista, kui on kuulda trummeldamist lühikeste kiirete valangutena. Suur-kirjurähn muneb mais, poegi toidavad samuti mõlemad vanemad ning noored lahkuvad pesast juba kolme nädala pärast.
Rähnide jaoks on oluline vanade või surnud puude olemasolu, sest sinna on hea pesaõõnsusi teha ja sealt saadakse suurem osa toidust. Näiteks istutatud metsas on puud enamasti ühesuguse vanuse ja suurusega ning need rähnide elupaigaks hästi ei sobi, kuna puudub mitmekesisus. Nende lindude lahkumisega kaovad teised elupaika asustanud looma- ja linnuliigid ning keskkond vaesub. Õnneks siiski saadab meid ka sellel talvel ja kevadel rõõmus trummeldamine.
