Eesti surfi Meka - kuni viiemeetriste lainetega Vääna-Jõesuu rannikumeri
Küllap on huvilised näinud tormiste ilmadega rannikumeres lainetel sõitvaid surfajaid, lohesurfajaid, ning mis veel põnevam, koguni kajakisõitjaid. Kas tõesti on see paik nii ligitõmbav ja sobiv, et kohati on sõitjaid merel kümneid? Kuidas saab sõitjaks ning kas hobi on ka ohtlik?
Harku Valla Teataja uuris kõiki neid asju Andrus Purjelt.
Mehe kinnitusel on rannal mitmeid eeliseid. Kõigepealt tekivad seal väga erilised kõrged lained. "Soodsad tuuled on edelast ja läänest. Oletatakse, et selles kohas summeeruvad mitmed lained," ütleb Purje.
Väidetavalt on Vääna-Jõesuus olnud lainete kõrgus ka viis kuni kuus meetrit. Sobilikud on need lained igasugu surfijatele. "Eeltoodu põhjal on Vääna-Jõesuu rand päris kindlasti mandri-Eesti tipprand," kinnitab ta.
Põhjas kaks küüru
Mitme Purje hobikaaslase hinnangul tekivad lained tänu merepõhja kahekordsele tõusule.
Merepõhja reljeef on kahe küüruga, mis tekitab tagasihoidlikul hinnangul väga head lained.
Parim tuul on seal läänekaarest ning suurimate tormidega saavad lained neli meetrit ikka kätte. Rand sobib nii surfajatele kui ka lihtsalt edasijõudnud kajakisõbrale, kes treenib oskusi. Murdlaine vahumöll tekib seal üsna ranna lähistel.
Kuidas surfamise ning kajakisõiduga tegelda saab? Mil-line peab olema varustus ja füüsiline ettevalmistus ?
"Selle hobiga saab tegelda siis, kui veel merel jääd peal pole. Varustus varieerub vastavalt aastaajale ja ilmastikutingimustele kuni GPS-ini välja," ütleb Purje.
Vältige paanikat!
Tema kinnitusel on kõige suurem oht ümberminekul paanika, sest see võtab ära igasuguse adekvaatse mõtlemise ja reageerimise. Füüsiliselt on ilmselt surfajate suurim oht alajahtumine. "Inimkeha jahtub vees kuni 25 korda kiiremini kui sama temperatuuriga õhus. Kui minnakse merele 10kraadises vees ja ebakohases riietuses, siis võib ümberminekul "pilt eest" minna ka minutitega," loetleb Andrus Purje.
Pärast seda varitseb uppumisoht. Samuti ei tohi merele minna joobes ning ohutus- ja päästevestideta. Arvestama peab ka äkilise ilmamuutusega.
Kui palju selle hobiga tegelejaid Harku vallas on?
"Vast kõige rohkem kümmekond. Aga need on andmed, mis puudutavad merelkäijaid. Jõed ja järved on ka olemas," ütleb Purje.
Kajakisõitja ABC
Kõigepealt proovi, kas see ala üldse sobib. Seejärel hangi kajak ning võta ühendust kajakiretkesid korraldavate firmadega.
Kui lähed matku korraldavasse firmasse, siis on varustus nende poolt.
Põhivarustus on lisaks kajakile veel põll, aer ja aerutamisvest. Kui on plaan rannast natukenegi kaugemale minna, siis on vajalik enesepäästekomplekt ja selle kasutamisoskus.
Külmematel ilmadel on vajalik pool- või täiskuiv aerutamisülikond, kindad ja müts. Lisaks juurde veel veekindlas ümbrises mobiiltelefoni ja suitsuküünlad.
Soovituslikult teata matkast ka merevalvekeskust telefonil: põhjarannikul 619 1224 ja läänerannikul 440 1300.
