Lasteaiaõpetajad käisid Vihtis
Gruppi kuulusid õpetajad lasteaedadest Pähklike ja Võrukael. Abivallavanem Andres Arike võttis enda kanda bussijuhi ja tõlgi rasked ametid. Sõidu eesmärk oli heade mõtete ja eeskujude hankimine, pidades silmas lootust, et ka meie vallas kerkib varsti uus ja tänapäevane lasteaiahoone. Ja muidugi Soome alushariduse põhimõtetega tutvumine. Kahe päeva jooksul külastasime kuut lasteaeda, noortekeskust ja erivajadustega inimeste tegevuskeskust.
Mida me teada saime?
Eelkõige seda, et soome lasteasutused pole meie uute lasteaedadega võrreldes nii ruumika põrandapinnaga, see eest on väga hästi läbi mõeldud iga ruutmeetri kasutus ning viimistlusmaterjalid ja sisseseade on kvaliteetsed. Väga palju oli pööratud tähelepanu töö ergonoomikale. Sealsete lasteaedade mööblit vaadates tekkis küsimus, miks peab eesti lasteaednik päev läbi kummargil olema, kui lastemööbel võiks olla kõrge ja igas rühmas võiks olla ratastel taburetid või sadulistmed? Vähe sellest, Soomes pole kraanikausid üle loetud ja ligi maad surutud. Kui pott või kraanikauss on kõrgel, pannakse lastele jalgade all plastmassist kõrgendus, mis on igas suuremas sisustuspoes müügil ja probleem on lahendatud.
Meile oli üllatuseks ka laste päevahoiu erinevate võimaluste paljusus. Kohe esimesel päeval käisime kodupäevahoius. Vihti piirkonnas tegutseb niisuguseid väikseid kodupäevahoide 35. Selle teenuse pakkumisega võib tegelda iga täiskasvanu, kui ta on läbinud vastavad kursused ja tema maja või korter vastab elementaarsetele olmetingimustele. Igas päevahoius võib olla kuni neli last, kaasa arvatud oma lapsed, kui neid hetkel on.
Eralasteaedu tegutseb piirkonnas 5. Vaatamas käisime Nummela lähedal vanas õdusas majas asuvat lasteaeda, mille akendest ja õuealalt avanes miljonivaade männimetsale ja järvele. Maja esimese korruse olid hõivanud lapsevanemad ja lapsed, teisel korrusel käis inglise keele tund ja keldris tehti kunsti.
Lasteaedadest avaldas sügavaimat muljet kooliga koos tegutsev lasteaed. Tegu oli suhteliselt uue hoonega ja selle hoone iseloomustuseks sobiks kõige paremini väljend läbipaistev! Palju oli kasutatud klaasi ja iga rühma iseloomustas erinev värv. Sama avatus ja läbipaistvus iseloomustas ka kooliruume. Ainult õpetajatetuba oli natuke privaatsem ruum
Pisut aimu saime ka Soome alusharidusest. Seda iseloomustab märksõna „kasvatuspartnerlus". Õpetajad ja vanemad koos otsustavad, mida laps vajab, eesmärgid sõnastatakse ja paar korda aastas vaadatakse edusammud üle ning sõnastatakse uued eesmärgid.
Õpetajatöös on kõige tähtsam eneseanalüüs. Vaata kõige pealt, milline oled sa ise, mis eeskuju sa annad lastele ja kas sa pälvid lapsevanema usalduse. Soomes on üsna populaarsed ka kodukülastused. Kooliteed alustavale lapsele ei esitata mingeid erilisi nõudmisi, kool lähtub tema õpetamisel lapse vajadustest ja võimetest.
Väga lahkelt anti meile kaasa Vihti alushariduse õppekava ja võrreldes iga meie lasteaia õppekavaga, on see lehekülgede arvu osas kaunis kõhetu dokument, kuid loodetavasti seda sisukam. Täpsemalt saame teada, kui õppekava on tõlgitud.
Loodame, et meie vallavalitsuse toel avaneb võimalus Soome lasteasutustega tutvuda suuremal arvul lasteaednikel. Hea tahtmise korral on võimalik käivitada ka täiendkoolituse programm.
