20 aastat rahvatantsu Ääsmäel – tantsupisiku on saanud sajad, kümnetel on head mälestused ja vähemalt pulmavalss selge
Kõik need kaks kümmet on huvilistele tantsusamme seadnud Piret Kunts. „ Mu kursuseõe õde töötas Ääsmäe Lasteaias ning kutsus oma veidi tantsimisega tegelevat õde sinna tundi andma. Õde ei tahtnud üksi minna, kutsus mind kaasa. Tuli välja, et lasteaias pakuti koormust üks tund nädalas. Ei tea, kust ma selle julguse võtsin, aga igal juhul marssisin koolidirektori kabinetti lisatööd küsima ja ta võttiski mu tööle 1.-2. klassi tantsurühma moodustama - juhendama, hiljem tekkis juurde ka vanem rühm. Kursuseõde otsustas, et ta siiski ei viitsi, mina jäin.... 20ks aastaks," meenutab Piret.
Tegutsenud on lasterühmad ja memmede rühm, projekti korras ja lühemaid aegu koos käinud neidude rühmad, segarühm, õpetajate rühm. Hetkel tantsivad Ääsmäe koolis 1.-4. klass, suur osa 5. klassi ning mõned 7.-9. klassi noored, samuti naisrühm. „Kõige toredam ja uskumatum „nähtus" on vilistlasrühm: tüdrukud, kes on tantsinud nüüdseks juba 15 aastat, tõid 2005. aasta sügisel tantsima ka poisid (noored mehed) ning see fantastiline segarühm tegutseb tänaseni. Lisaks on nüüd - juubelihooajal - tantsima naasnud üle poole endise neidude rühma 2002. aasta tantsupeo koosseisust," rõõmustab Piret.
Läbi kahe kümnendi on Ääsmäe rahvatantsus olnud hooaegu, kui trennis käib kümmekond inimest, samas on olnud ka perioode, kui kümme korda rohkem. On pääsetud suurtele pidudele ja valatud ka väljajäämise kibedaid pisaraid. Ääsmäe tantsijatel on ette näidata viis tantsupeol osalemise korda (kokku 13 rühma), lisaks on esinetud Harjumaa pidudel, Tallinna võimlemispeol, meeste tantsupeol Rakveres, naiste tantsupeol Jõgeval, iga-aastastel Harjumaa Memme-Taadi Lustipidudel.
Esinemiskogemusi ja reisielamusi on hulgaliselt korjatud väljastpoolt Eestit, ka eelseisval suvel on ees kaks toredat välisreisi, festivalidele Ungaris ja Itaalias Trenne on tehtud nii koolis, lasteaias, vahel koguni eakate klubi pisukeses korteris. „Täna on kõik lausa hästi. Meil on oma armas ja soe saal, veidi materiaalset toetust (koolilt, vallalt, Harjumaalt ja Eesti riigilt), on jagunud tunnustust ja tegutsemisjaksu," leiab Piret.
Kas trennile või esinemisele suunatud?
Selgeks õpitakse traditsioonilised folkloorsed tantsud, aga ei puudu ka uuemad autoritantsud ja Pireti enda seatud tantsud. Pireti hinnangul on eri vanusgruppidel motiivid tantsimas käimiseks väga erinevad. Lastel- noortel on põhiliseks seltskond ja kindlasti reisivõimalused, täiskasvanuid kannustab ehk rohkem trennikoormuse saamine, eakamatel võimalus kodust välja saada. „Ma ei kujuta ette, kui palju või vähe nüüd keegi igapäevaselt neile rahvuslikele väärtustele mõtleb, mida rahvatants oma olemuselt kanda võiks. Sellised ülevad tunded-mõtted tekivad ehk pigem tantsupeol," mõtiskleb Piret.
Kogemustega tantsuõpetajana on Piret ka samas mõistnud, et mõnes vanuses pole tantsima sundida mõtet. „On vist päris normaalne, et teismelisele pole rahvatants just piisavalt atraktiivne ja „in" ning tantsupartner kindlasti ka mitte see kõige kütkestavam," teab Piret. Tal on hea meel, et mitmed tee tantsu juurde tagasi leiavad, olgu siis vilistlasrühmas Ääsmäel, tantsurühmades Tallinnas, Tartus või mujal.
Juubeliüritus 28. aprillil
28. aprillil kogunevad asjaosalised Ääsmäe koolimajja tähistama 20. tegutsemisaastat. Üritus kannab pealkirja "Kui südames on tantsulust...", toimub kontsert meenutustega, on fotonäitus, ei puudu üllatused ja sünnipäevatort. „Kahjuks on see küll kinnine üritus, sest koolisaal lihtsalt pole kummist, lustime ja meenutame olnut omade ning mõnede kutsutud külalistega. Kui aga on soovi meid tantsimas näha, kutsuge esinema! Ja meiega üheskoos tantsima võib ka alati tulla. Selleks pole muud vaja kui veidi tahtmist ja pealehakkamist ehk vastuvõtlikku ja viljakat pinnast pisikule, mille me garanteerime!" lubab Piret.
