Ülo Vihma: Kodanikuühiskonna võimalikkusest Nõmmel
See ühe lausega kokku võetud määratlus vajab ometi pikka lahtiseletamist ja ka lahti (h)arutamist. Kui inimene on vaba, siis ei lase ta kellelgi endale ette kirjutada, mida ja kuidas ta mõtlema, tegutsema ja üldse elama peab. Seega on vabal kodanikul võimalus ka kodanikuühiskonnast oma arusaamist väljendada. Ja mitte ainult väljendada, vaid ka teostada, näiteks mingit (ühis)tegevust algatades. Juba tsiteeritud kodulehel on selle kohta öeldud - kodanikuühiskonnas toimub inimeste omaalgatuslik koostöö oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamiseks ja otsustamises osalemiseks. Kodanikuühiskonna üks osa on kolmas sektor ehk mittetulundussektor, mis on ühiskonna osa, mis ei kuulu avaliku võimu ega kasumit taotleva ärisektori alla.
Loov Nõmme on just üks selline mittetulundusühing, mis teostab Nõmmel kodanikuühiskonda. Ühing on määratlenud oma tegevusvaldkonna loomemajandusega, mis aga ei tähenda, et seda peaksid edendama ainult äriorganisatsioonid. Loomemajanduses võib tegutseda üksikisik, FIE, OÜ, AS, MTÜ, seltsing jne, aga ka riigi ja omavalitsusasutus. Loomemajandus võimaldab ilmselt kõige arusaadavamal moel arendada avaliku ja erasektori koostööd ning kaasata sellesse ka tavakodanikud. Või siis asutustel ja organisatsioonidel liituda kodanike algatusega. Samas ei välista see ka puhtalt kodanike vabatahtlikku tegevust oma koostöövõrgustikus. Nii kodanikuühiskond toimibki.
Tugev ajalooline baas
Kui räägime veel otseselt Nõmmest, siis on siin paljude ajalooliste seltside ja ühenduste näol olemas üsna tugev kodanikuühiskonna baas. Uusi ühendusi tuleb samas aina juurde, mis näitab, et inimeste tahe koos tegutseda kasvab. Peale juba mainitud Loov Nõmme on laiemat tähelepanu tekitanud nt Nõmme Vanameeste Klubi. Iga uus ühendus omakorda võib olla kasvulavaks järgmistele ühendustele, rääkimata erinevatest ettevõtmistest, mida tänapäeval kõikjal projektideks nimetatakse. Loov Nõmme tuntuim projekt on «Roheliste väravate tänav», mis toimub sel aastal isegi kahel korral, mais ja septembris. Tuntud on ka Glehni ausamba avamise puhul nende algatatud Glehni rongkäik, millest on saamas novembrikuine traditsioon. Juba plaanitakse ka uusi ettevõtmisi, järgmised ideed on paberil ja ootavad oma aega, õigemini küll kaasamõtlejaid ja -tegutsejaid, sest ilma nendeta ei teostu ükski plaan.
Inimesed sageli ei hooma, missugune vägi nende sees peidus on. Kui aga keegi sädeinimene leegi süütab, siis see innustab ka teisi ja kutsub tegutsema. Ühistegevuses avastatakse , et nii on võimalik isegi mägesid paigast liigutada.