Mati Jõgi ühistranspordist: Tasuta toidu pakkumine oleks kindlasti veel mõjusam

Tasuta ühistransporti ei ole olemas. Küsimus on vaid selles, mis või kes on rahastamisallikad ja mis osakaalus nad ühistranspordi korraldamise kinni maksavad.

Ühistranspordi eesmärgid saavad olla tagada inimestele liikumisvõimalused, sh avalikult toetatud ühistranspordisüsteem tagamaks liikumisvõimalusi sihtgruppidele või piirkondadele, kus vabaturu regulatsioonid ei töötaks, kindlasti ka keskkonnasäästu suurendamine ja õhusaaste vähendamine.

Tallinna tasuta ühistransport on siiski tasuta vaid teatud sihtgrupile (Tallinna elanikele), mitte põhimõtteliselt tasuta. Seda praktikat on varemgi ja mitmetes linnades kasutatud, sh näiteks Rakvere linna ja lähiümbruse liinidel tasuta sõit 70-aastatel ja vanematel inimestel, suurperedel jne. Olemas on ka näiteks kaubanduskeskuste tellitud tasuta bussid, mis sõidavad teatud liini ja graafiku järgi. Ka kooliõpilased sõidavad põhimõtteliselt tasuta, sest nende eest tasub kohalik omavalitsus.

Ühistranspordi sisuks on liinivõrk: liinid ühest kohast teise ja väljumissagedused. Sellest sõltub ka liinivõrgu maksumus: kas meil on 6 või 60 liini mõne tuhande või mitme miljoni liinikilomeetriga. Küsimus on selles, millist/kui mahukat tasuta võrku me suudame ülal pidada ja kas see võrk, mida suudame üleval pidada, vastab reisija vajadusele. Transpordikulud on muutuvad, nö jooksev majandamiskulu (kütus, palgad, varuosad), aga ka kapitalimahutused bussidesse jne.

2011. aastal oli Lääne-Viru riigieelarveline toetus maakonnaliinidele 1,24 milj eurot ja piletulu 0,79 milj ehk siis jämedalt tasuta sõidu puhul maakonnaliinidel oleks see maht siis 2 milj eurot riigieelarvest.

Meie hinnangul on tasuta ühistranspordi teema siiski rohkem kohalike poliitiliste lubaduste ja valimiste teema, kui transpordipoliitika teema. Tasuta toidu pakkumine oma omavalitsuste elanikele oleks kindlasti veel mõjusam.

________________________________

Lähiaastail kulud kasvavad

Martin Keskküla, Lääne-Viru Maavalitsuse ühistranspordi vanemspetsialist

Ühistranspordi korraldamiseks kulus 2012. aastal Lääne-Viru maakonnas riigieelarvest ligi 1,6 miljonit eurot. Kogu piletitulu oli ca 762 000 eurot, mis kindlasti tuleks tasuta ühistranspordi puhul lisaks eraldada riigil. Kohalikud omavalitsused maksid vedajatele peamiselt õpilasveo eest suurusjärgus 213 000 eurot, mida üleriigilise tasuta transpordi puhul neil enam ilmselt maksta ei oleks vaja ning samuti tuleks see raha leida riigieelarvest.

2013. aastal on vedu kallinenud võrreldes 2012. aastaga 5,9% (Statistikaameti andmed ei ole veel avaldatud) ning samas mahus ennustatakse kulude kasvu ka järgnevateks aastateks. Seega sõltuvalt, mis aastast teoreetiliselt tasuta ühistransport kasutusele võtta, selle ulatuses ta ka kallimaks läheb. Samuti võib ennustada reisijate arvu suurenemist, mis tähendab mõningates piirkondades suuremate busside kasutusele võttu ning ka lisaliinide avamist. Ka need suurendavad kogusummat. Väga jämedalt võib arvestada, et ca 1 miljon eurot oleks 2012. aastal pidanud riigieelarvest 1,6 miljonile eurole juurde maksma. Igal järgneval aastal kasvab kogusumma ca 5-6% aastas, sõltuvalt ühistranspordi teenuse kallinemisest.