Marika Kapi esituses köitis kõige enam Mozarti sonaat Fduur KV 332, kus pianist tõi esile erksaid karaktereid ja näitas peent artikulatsiooni. Imekauni Adagio ajal ootamatult sissetunginud päikesekiired harmoneerusid Mozarti kurb-õrna muusikaga - korraga muutus kultuurimaja kõledavõitu stalinistlik saal helgemaks.

Noores publikust tekitas elevust Erkki-Sven Tüüri flöödipala „Sisemonoloog", mida esitas Marju Mäe. Helilooja poolt Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis õppimise ajal kirjutatud heliteos sisaldas ebatavalisi efektseid pillivõtteid, mida sidus kokku trilleritaoline justkui inimese hinges urgitsev motiiv.

Kontserdile järgnenud arutelus tõsteti eksamikomisjoni liikmete poolt esile magistrantide töökust ja head arenguvõimet. Vaatamata pisivigadele suudeti oma kunstilised kavatsused veenvalt läbi viia. Taoline kontsert on mängijatele suureks väljakutseks, sest tegemist on pedagoogidega, kelle töö raskuspunkt on tavaliselt mujal. Kontserdiolukorras ennast proovile panna - see on hea kogemus ka pedagoogile.

Kultuuriakadeemia koolimuusikute ja instrumendiõpetajate magistriõppes täiendavad end nii tulevased pedagoogid kui ka staažikad õpetajad. Uute pedagoogiliste suundumuste omandamine, didaktika täiustamine ja oma pillimängu oskuste arendamine aitavad õpetajatel kujundada kõrgemat professionaalset taset. Positiivne on seegi, et kultuuriakadeemia magistrantide hulgas on nii erinevate suundumustega õppijaid, mida näitavad omanäolised magistrikontserdid.