Eesti viin peaks olema tehtud kohalikust viljast ja veest
Jaanuaris esitas sõnapaari “Estonian vodka” ehk maakeeli “Eesti viin” registreerimiseks taotluse Estonian Spirit OÜ, mis toodab Rakveres piiritust ja villib sellest Moel viina.
Taotluse kohaselt võiks geograafilist tähist “Estonian vodka” kanda vaid Eestis kasvatatud teraviljast või kartulist valmistatud piiritusest ja siinsest veest toodetud viin.
AS Liviko, Altia Eesti AS ja AS Remedia esitasid vastuväite, rõhudes sellele, et kui Eesti viin peab olema kohalikust piiritusest, siis ei saa keegi peale Estonian Spiriti seda valmistada.
Liviko, Altia Eesti ja Remedia ettepanek oli, et “Eesti viina” tähist kandev hundijalavesi peaks olema toodetud Eestis, kuid see võiks olla valmistatud ükskõik kust pärit piiritusest.
Taotluse ja arvamuste läbivaatamiseks moodustas põllumajandusminister nõuandva komisjoni. See kaalus mõlema poole arvamusi ja nõustus Estonian Spirit OÜ seisukohaga, et geograafilist tähist “Estonian vodka” kandev viin peab olema valmistatud Eestis kasvatatud toorainest saadud piiritusest ja Eesti päritolu veest.
Tehniline toimik
“Tehniline toimik vajab veel täiendamist, et “Estonian vodka” omadused oleksid selgemalt esile toodud,” selgitas nõuandva komisjoni esimees Illar Lemetti. Välja peaks olema toodud viina tootmiseks kasutatava alkoholi omadused, viinale iseloomulikud maitseomadused jms.
Estonian Spiriti juhi Sven Ivanovi sõnul on ta selle otsusega väga rahul: “See otsus lähtub tervest mõistusest ja nüüd jääb ära demagoogitsemine.” Ta selgitas, et nad võtsid taotluse koostamisel aluseks ELi normid, mitte enda ettevõtte omad, mis on kitsamad.
Nüüd lubas Ivanov täpsustada piirituse tootmiseks kasutatavad teraviljad – rukis, nisu ja tritik. Kindel on ka see, et Eesti viinas ei tohi edaspidi kasutada mingeid lisaaineid.
“Võtame väiksemad viinatootjad kampa ja arutame asjad läbi. Seejärel esitame täpsustatud taotluse,” lubas Ivanov.
Viina ei või privatiseerida
“Eesti viinatööstuse olemus ei põhine piirituse päritolul, vaid selle kvaliteedil ning põlvest põlve edasi antud teadmistel ja traditsioonidel,” vaidleb otsusele vastu Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.
Ta selgitab, et Liviko tootmistraditsioonid ulatuvad 1898. aastasse ning suuresti on just Liviko läbi 115 aasta kujundanud Eesti viina kvaliteeti, puhast maitset, rahvusvahelist müügi-
edu ning loonud Eesti ühed tuntumad ekspordiartiklid, millel “Estonian vodka” märgi keelamine oleks naeruväärne ja majanduslikult kahjulik.
“Ükski riik, kes oma tööandjatest, töötajatest ja majandusest hoolib, ei annaks riigi nimelist geograafilist tähist ühe ettevõtte eravaldusesse, et sellega kogu Eesti alkoholisektori senised kvaliteedipingutused nurjata,” pahandab Kalvi. “Eesti viin pole midagi sellist, mida tohiks privatiseerida!”
Ta toob välja ka põhjused, mis suurematel viinatootjatel takistavad kasutada Eestis kasvatatud viljast valmistatud Rakvere piiritust põhitoorainena.
Rakvere piiritusetehas ehk Estonian Spirit ei ole nende hinnangul suutnud hakata tegema piisavas mahus kvaliteetset, puhta maitse ja lõhnaga piiritust, mida oleks võimalik kasutada kõrgemate kvaliteedistandarditega viinade valmistamiseks.
Enamiku Eesti teraviljasaagist ostab Eesti leiva- ja saiatööstus, piiritusetootmisele jäävad pahatihti vaid ülejäägid.
“Ja mis saaks, kui viljasaak ikalduks või müüdaks suuremas osas välismaale?” küsib Kalvi. “Kui ainus Eesti piiritusetootja peaks nii tõsistesse raskustesse sattuma, et see töö lõpetab, kas siis peaks Eesti viinatööstuse enam kui saja-aastased traditsioonid sellega koos kaduma? Mäletame ju aastaid, mil Eestis piiritust üldse ei valmistatud!”
Lisaks on Rakvere piiritus Kalvi kinnitusel ligikaudu 20 protsenti kallim kui näiteks Lätis toodetud piiritus, ja see tõstaks alkoholi hinda. “Eesti tarbijad ei ole Eesti toodetele nii lojaalsed, et ei hakka sel juhul eelistama Ukraina, Leedu või Vene odavamat märjukest,” märgib ta, lisades, et ka enamik siin kasutatavast õlleodrast on imporditud.
Esimene geograafiline tähis
Eestile on reserveeritud kaitstud geograafiline tähis “Estonian vodka”, mida kohalikul viinatootjal on võimalik taotleda põllumajandusministeeriumi kaudu. Eesti peab vastava toimiku esitama Euroopa Komisjonile hiljemalt 20. veebruariks 2015.
Pärast kinnitamist on geograafilist tähist õigus kasutada oma toodetel kõigil kodumaistel alkoholitootjatel, kui tooted vastavad tehnilises toimikus toodud tingimustele.
Sõnapaari “Eesti viin” võiks siis sildi peale panna vaid kohaliku piirituse kasutamisel ja see tähendab, et teistel viinatootjatel tuleks hakata Rakverest piiritust ostma.
