Et selle kandi rahvale nii oluline tee ikka tehtud saaks, asutati kogunisti Tutermaa külaselts. Sellegi ettevõtmise taga seisis Arne Kask.

"Külaseltsiga oli lihtsam asju ajada, ikkagi kohalikud inimesed taga, toetus suurem," usub mees.

Pole kõvakattega

Nüüd kinnitab Maanteeameti Põhja regiooni ehitusosakonna juhataja Alo Kippar, et Tutermaa-Keila kergliiklustee projekteerimine on alanud. Ehitus algab tõenäoliselt järgmisel, 2014.aastal.

"Selle teelõigu ehitab maanteeamet omadest (loe: Euroopa Liidu) vahenditest. Vald sellesse projekti raha kaasama ei pea. Kui palju tee maksma võib minna, seda on esialgu raske öelda, käib alles projekteerimine," kinnitab Alo Kippar.

"Minule teadaolevalt see tee kõvakattega ei tule, kaetakse nii öelda pehme ehk freesasfaltiga," teab Arne Kask.

"Maanteeameti eelarves ei ole seda teed tõesti kõvakattega ette nähtud, aga kui Harku vald lisainvesteeringu teeb, siis rajame ka asfalttee," kinnitas Alo Kippar maanteeametist.

Jalgrattaga Keilasse

Planeeritava tee pikkuseks on orienteeruvalt kolm kilomeetrit. Seegi pole veel lõpuni läbi räägitud, kas tee saab valgustuse.

Algab tee Tutermaalt, ületab Keila-Paldiski maantee ja lõppeb Keila piiril, Statoili tankla juures. Iseenesest mõista on tee mõeldud kasutamiseks ka Kumna küla rahvale.

Tutermaa külaseltsi liige Arne Kask on asjade praeguse käiguga rahul. Üks oluline lubadus valijaile on nüüdseks lunastatud.

"Vähemalt mina hakkan nüüd jalgrattaga Keilas käima," kinnitab mees.

Eks neid "jalgrattaga käijaid" saa nüüd olema teisigi. On ju kergliiklustee natuke ka tervisetee.

_________________________________________________________________________

Ka Suurupi-Vääna-Jõesuu teelõik valmimas

• Tallinna Haabersti ringi lahutab Vääna-Jõesuust vaid kaks kilomeetrit. Kaks kilomeetrit valmis ehitamata kergliiklusteed. Siis saaks jalgrattaga Tallinna linnast Vääna-Jõesuuni.

• "Sel aastal ehitame selle teelõigu valmis," kinnitab abivallavanem Vello Viiburg. See teelõik tuleb asfaltkattega ja valgustatud - nii nagu senigi rajatud. Seda projekti rahastatakse Euroopa Liidu toetusfondidest, valla omaosalus on 15%.

• Kui need teelõigud valmis ehitatud, on Harku valla piires kergliiklusteid ca 15 kilomeetrit.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena