Gled-Airiin Saarso - direktor, kes lahendab probleemi alati lõpuni
Gled-Airiin Saarso on direktori rollis kolmandat korda. Enne Vääna Mõisakooli on ta juhtinud Audentese erakooli ja Keila Kooli. Kuigi naine oli endale lubanud, et kooli juhtimisega ta enam ei tegele, vaid eelistas pühenduda hoopis kunstile ja loengute andmisele, pidi ta siiski enda sõnu sööma. Selle taga olid Saarso tublid sõbrad, kes innustasid naist kandideerima Vääna Mõisakooli direktoriks.
"Nad ütlesid mulle, et peaksin kandideerima, sest Eestimaa kaotab muidu suure ande, kui ma edaspidi veedan enamiku oma ajast ateljees kunsti tehes," ütles Saarso naerdes. Teda kirjeldatakse kui inimest, kes lahendab iga probleemi alati lõpuni.
Hubane mõisakool
Nüüdseks on uus direktor ametis olnud peaaegu pool aastat. Ta tunneb, et teda on koolis hästi vastu võetud ja et on vahvasti kohanenud. "Kui ma tuppa astun, siis teiste jutt ei saa ootamatult otsa ning minuga julgetakse juba koos naljagi teha," tõi naine lõbusasti klassikalise mõõdupuu, kuidas mõista, kuivõrd on kolleegid uue juhi omaks võtnud. Saarso on väga rahul, et ta saab juhtida just väikest maakooli, kus on algklassid ja lasteaed.
Väikeste laste arendamine ja nende õppe korraldamine on Gled-Airiinile erialane, sest ta on Tallinna Ülikoolis andnud õppejõuna pikki aastaid just lasteaia teaduste loenguid. Lisaks on käsitöökunstiajaloo haridusega naisele väga rõõmustav, et kool asub ajaloolises mõisahoones, millel on oma Oma Lugu.
Direktor kiidab kooli kodust ja hubast olemist: "Mõisakoolis on tunne, nagu oleks kodus!" Sarnaselt päris kodudele on võimalik väikses koolis pühendada lastele personaalsemat ja suuremat tähelepanu ning kõigi jaoks on aega. "Meil on võimalus märkamiseks ja see on tähtis!" selgitas Vääna Mõisakooli direktor.
Soovib kooli arendada
Uue direktori hinnangul toimis teda ees ootav kool hästi. Kuid nii nagu ajaloolises mõisahoones on justkui aeg seisma jäänud, oli mõnevõrra tunda ka Vääna Mõisakooli töös rahulikku ühe koha peale seisma jäämist. "Siin on väga hea kollektiiv, kes teeb väga tublit tööd ja neil ongi põhjust endaga rahul olla, kuid just nagu puu peab elamiseks pidevalt kuhugi suunda kasvama, peab seda tegema ka kool," ütles Saarso.
Direktori sõnul on tunda suurt koos tegemise tahet ja nälga koostöö järgi.
"Kuigi inimesed on väga erinevad, tulevad kõik ühiste ettevõtmistega hoogsalt kaasa."
Saarso jaoks on koostöö ja ühine õppimine ning areng väga olulised. Tema eesmärk on ühiselt leida ja arendada kooli identiteeti ja visiooni "Ma tunnen, et kollektiiv usaldab mind koos edasi minemiseks ja nad on enam valmis muutusteks," sõnas ta.
____________________________________________________________________________
Sügisest koos Muraste kooliga
Õppeaastal 2014/2015 kolib Vääna Mõisakool sügisel avatavasse Muraste koolimajja. Aasta õpivad ühes koolimajas kaks kooli korraga - nii Vääna Mõisakool kui loodav Muraste Kool. Esimesel aastal juhib mõlema kooli tegevust Vääna Mõisakooli direktor.
Tänaseks selgunud andmete põhjal hakkab uuest aastast Muraste koolimajas õppima 10 klassitäit lapsi - Väänast kolib kuus klassi ja Muraste Koolis alustab kooliteed kolme esimese klassi jagu lapsi ning üks klass teise klassi õpilasi. Lisaks kolib Murastesse Vääna Mõisakooli lasteaed.
"Täpne klasside ja õpilaste arv selgub juuni teiseks pooleks ning kindlasti me teavitame sellest vallalehes," lubas Saarso.
Kahe kooli juhtimisel on Saarso jaoks väga tähtis arendada mõlema kooli identiteeti, üksteiselt õppides ja vastastikku üksteist täiendades. "Selleks on tähtis koostöö lapsevanematega ja kindlasti soovin juba suve alguses mõlema kooli lapsevanematega kohtuda ning ühiselt läbi arutada kõik lahtised küsimused," lubas Saarso. Augustis, enne kooli algust, korraldab Saarso mõlema kooli lapsevanematele ka ühise infokoosoleku.
Enne õppeaasta algust on Harku vallavalitsusel ja Saarsol täpsustamisel veel mitmed tähtsad teemad - näiteks mõlema kooli busside graafikud, kus lisaks Vääna Mõisakoolile vaadatakse üle ka Muraste koolilaste aadressid, et neilegi paika seada sobilikud transpordi kellaajad.
Selgitamisel on ka see, millises vormis tuleb laste pikapäevarühm. "Pikapäevarühmad võiksid põimitud olla huvialaringidega, et lapsed saaksid nii õues olla, huviala ringidega tegelda kui ka kodused tööd tehtud," mõtiskles Saarso.
Huvialaringide tegevusest eelistab Saarso, et need oleksid suunatud nii laste liikuvusele ja spordile, seltskonnatantsule, õuetegevusele ja loodusele, muusikale ja pillimängule kui ka nuputamise arendamisele.
Kindel on see, et õppeaasta alguseks saavad need lahtised küsimused otsustatud ning lapsi ootavad nii koolitranspordi graafikud kui ka pikapäevarühmad ja huvialaringid. "Kui aga lapsevanematel on häid ideid, kuidas näiteks bussiliiklust koordineerida või on muid väärt mõtteid, siis ootan neid heameelega enda e- mailile airiin.saarso@vaanakool. edu.ee."
