Riigikogu võttis vastu karusloomafarme keelustava seaduse

Riigikogu kiitis heaks loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse, mis näeb ette keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 56 ja vastu 19 riigikogu liiget.

Keelu sisseseadmine ei ohusta selliste loomade kasvatajaid, kes kasvatavad näiteks lambaid või küülikud. Kavandatav keeld hõlmab vaid sellist karusloomakasvatust, kus karusnaha tootmine on ainuke või peamine eesmärk.

Riigikogu liikmete Indrek Saare, Keit Pentus-Rosimannuse, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Yoko Alenderi, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Siret Kotka, Andrei Korobeiniku, Raimond Kaljulaidi, Oudekki Loone, Katri Raigi, Jüri Jaansoni, Toomas Kivimägi, Johannes Kerdi, Mart Võrklaeva, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Liina Kersna ja Madis Millingu algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadusega (219 SE) sätestatakse üleminekuaeg, mille kohaselt enne 2021. aasta 1. juulit välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtivad kuni 2025. aasta 31. detsembrini, sest mingi ja kähriku tehistingimustes pidamine on keelatud alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil see teema esimest korda riigikogus tõstatati. riigikogu täiskogu on karusloomafarmide keelustamise üle hääletanud aastatel 2017 ja 2019. 10. mail 2017 lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi 49 poolt- ja 24 vastuhäälega. Teisel korral 2019. aasta alguses langes eelnõu välja 28 poolt- ja 25 vastuhäälega.

Karusloomafarmide keelustamist on Eestis riigikogu tasemel varem
arutatud mitu korda. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad on karusloomafarmide keelustamise nimel teinud koostööd rahvasaadikute ja riigiasutustega juba mitmeid aastaid.

“Täna võttis riigikogu vastu otsuse, mis näitab, et Eesti hoolib loomadest. Karusloomafarmide keelustamise otsuse vastuvõtmine annab märku sellest, et rahva häält võetakse kuulda ning meie ühiskond liigub aina loomasõbralikumas suunas. See seadus on üks esimesi rahvaalgatuse edulugusid, kus kodanikeühiskond koostöös riigiga positiivse muutuse seadusandluses ellu tõi,” kommenteeris loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering, kes on 15 aastat loomade heaolu eest Eestis seisnud.

Eelnõu poolt hääletasid saadikud kõigist riigikogu fraktsioonidest, mis annab märku, et loomade heaolu toetamine ei sõltu poliitilisest maailmavaatest. "Mul on väga hea meel, et kolmandal katsel on Eesti parlament suutnud selle ajaloolise otsuse vastu võtta. Kindlasti on oma roll sellel, et tegemist on erakondade ülese initsiatiiviga. Samal ajal tuleb kahtlematult tunnustada kõiki neid kodanikuühendusi ja aktiivseid kodanikke, kes on aidanud kaasa sellele, et poliitikud sellise otsuse täna langetasid," kommenteeris Jevgeni Ossinovski vahetult pärast otsuse selgumist.

Lisaks Eestile on karusloomafarmid keelustatud Suurbritannias, Prantsusmaal, Norras, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis. Taanis ja Rootsis on keelustatud rebasefarmid.