Plaanis on koostada ühine kaitsekorralduskava Natura 2000 alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja metsaliikide kaitseks ning viia looduskaitseseadusesse säte, mille alusel on võimalik tõhusamalt kaitsta väärtuslikke metsaelupaiku Natura 2000 aladel.
Eesti plaanib vastuseks Natura alade raieid puudutavale rikkumismenetlusele luua parema mõjuhindamiste süsteemi. Tekkivate lisakulude katmiseks mõeldud raha tuleb eeldatavalt riigieelarvest.
Eesti sai 9. juunil 2021 Euroopa Komisjonilt kirja rikkumismenetluses, mis puudutab metsaraiet Natura 2000 aladel. Komisjon ei ole rahul, et meil ei rakendata täielikult Euroopa Liidu õiguses sätestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) nõudeid ning seetõttu ei hinnata Natura 2000 aladel kavandatava majandustegevuse (nt metsaraie) mõju, kuigi see võib kahjustada sealseid loodusväärtusi. Raied Natura aladel ei ole iseenesest Eestis ega ka Euroopas keelatud. Eesti ametiasutused on põhjalikult analüüsinud Euroopa Komisjoni etteheiteid ja nõustuvad nendega osaliselt. Ministeeriumil on kavas täpsustada regulatsioone nii, et alati ei peaks algatama ressursimahukat keskkonnamõju hindamist. Selleks et lihtsustada mõju hindamist näiteks raiete puhul, on plaanis luua seaduslik võimalus eraldi Natura hindamise tegemiseks. Esmaspäeval, 13. septembril arutas asja riigikogu keskkonnakomisjon. “Üldjoontes on kõik osalised ühel meelel, et Eesti huvides ei ole Euroopa Komisjoniga kohut käima hakata,” sõnas selle liige Yoko Alender.
See artikkel on avatud vaid tellijatele. NB! Kui oled tellija, siis palun värskenda veebilehte või pöördu klienditeenindusse.