36aastane Lena (nimi muudetud) ja tema üheksa-aastane tütar elavad Harkujärve kogukonnakiriku pisikeses külalistetoas. Eestis on nad olnud poolteist kuud ning asjaajamine on takerdunud.
Nende toas on aknake, tuppa mahuvad kaks välivoodit, laud ja kapp. Lena keedab teed, palub ette ja taha vabandust, et pani minu tassi kogemata suhkrut, ta ise joob musta teed piimaga.
Kahtlane, sest läbis Venemaa
Veel aasta alguses ei oleks Lena osanud arvata, et peab jätma korteri Harkivi lähedal, klaveriõpetaja töö muusikakoolis, võtma kohvri, haarama tütre käe otsa ja põgenema. Lena isa on venelane, ema ukrainlanna, temas on vanaema poolt ka juudi verd.
“Tulistati, pommitati,” räägib ta, miks otsustas 23. märtsil lahkuda. Ta žestikuleerib elavalt, vahepeal tõmbuvad silmad niiskeks, siis jälle pilluvad need tuld.