On üks asi, mis väikesaarel pikaajaliselt elades tüütuks muutub: tuul. Sisuliselt puhub lakkamatult, isegi toas mühiseb kogu aeg. See on pidev müra, mida ei saa välja lülitada ning mille eest pole Keril kuhugi pääsu, ajab lõpuks rahutuks. Olen sisemaal üles kasvanud, mereäärsed hääled on minu jaoks võõrad. Selline tuul puhub välitemperatuurist hoolimata toa jahedaks. Õnneks saab saarevahtide toas ahju tule teha. Hea uus ahi on.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid