Prügikasti visatud lasteaedade seadus näis toetavat eestistamist ja venestamist korraga

Nelja-aastase ettevalmistamise järel riigikogus paukselt tagasi lükatud alushariduse seadus kütab endiselt kirgi ja annab pahandamisruumi ka neile, kes kardavad, et käimas on muusikahariduse hävitamine.

Riigikogu otsustas lastekaitsepäeval tagasi lükata seaduseelnõu, millest loodeti hakatust lasteaedade eestikeelseks muutmisel ehk siis eestistamisel. Eelnõu nägi riigikogu pressiteenistuse selgitusel ette, et lasteaia õppekeel alates kolmeaastastest lastest oleks üldjuhul eesti keel ja 2027. aastaks peaks igas rühmas olema tööl vähemalt üks eesti keelt valdav õpetaja.

„See on eesti lastele venekeelse keelekeskkonna loomine lasteaias,“ kurjustas EKRE juht Martin Helme. Ta leidis eelnõu arutelul, et tegu on eesti lastele poolkeelsete õpperühmade ja lasteaedade pakkumisega.