Üks selliseid kohti on Haihatus, mis asub Joutsas – Helsingist Lahti poole ja teist sama palju veel edasi sõita. Põhihoonetes asus ennevanasti haigla. Legend räägib, et peamises näitusemajas oli hullude osakond, aga mine sa täpselt tea.

Hoomatava ajaarvamise jooksul on seal aga kohalik kunstiselts näitusepaika pidanud. Mõned aastad tagasi vahetus vana seltskond veidi noorema ja eriti Eesti-sõbraliku vastu, sellest ka käesoleva aasta suvenäituse teemavalik.

Eelnevalt oli Haihatus pigem ITE-kunsti (itse tehty elämä, ise tehtud elu, isetegevuslik kunst) suunitlusega ja tollaseid taieseid leidub praegugi territooriumil piisavalt, et rõõmustada metsiku loovuse nautijate südameid. Enamasti vanarauast ja muust kilast-kolast tehtud skulptuurid on poliitilise ja ühiskonnakriitilise sõnumiga.

Keskuses tegutseb ka residentuur, ja iga kunstnik, kes seal peatub, jätab maha ka mõne teose. Neist moodustub püsiekspositsioon, mis sulandub koos ajutiste näitustega monumentaalseks tervikuks.