Veeda suvi ohutult
Soojade ilmade tulekuga tahame kõik toast õue saada. Pärast pikka talve äratavad suvised päikesekiired seikluspisiku meie kõigi sees hoolimata vanusest. Teadupärast juhtub aga tegijal nii mõndagi, mistõttu peaks enne seiklustele vastu astumist pilgu peale heitma oma kodusele apteegile. Kui kõik vajalik olemas, ei pea ootamatuste pärast muretsema ja saab suve täiel rinnal nautida. Uurisime Euroapteegi proviisori Kristian Semjonovi käest, mida enne suve oma koduapteeki varuda ning kuidas iseenda ja oma lähedaste eest suve jooksul hoolt kanda.
Koduapteegi hädavajalikud komponendid
Kodune apteek võiks sisaldada kõike vajalikku tulemaks toime kergemate vaevustega. Eriti oluline on ravimite ja meditsiinitarvete olemasolu suvilates, kus lähema apteegini võib olla mitukümmend kilomeetrit.
Kristiani sõnul peaks koduapteek esiteks kindlasti sisaldama paratsetamooli, mis aitab palavikku alandada ja leevendab valu. Seda on apteekides saadaval nii tableti kujul, siirupina neile, kelle jaoks tableti neelamine on raske, kui ka küünla kujul väikelaste jaoks. Teiseks võiks alati käeulatuses olla antiseptik haavade puhastamiseks. Suvel on inimesed aktiivsemad ja kõiksugu kukkumisi ja marrastusi tuleb ette üsna tihti. Kuigi paljude jaoks seostub haava puhastamine kipitava tundega, siis kinnitab Kristian, et Euroapteegi tootevalikust leiab ka spetsiaalse, mittekipitava antiseptiku nimega Octenisept. Koos antiseptikuga tasub apteegist soetada ka erinevad haavapuhastuse abivahendid, nagu steriilsed haavatampoonid, -plaastrid ja sidematerjali. Siis võib kindel olla, et puhtaks ja seotud saavad nii suuremad kui ka väiksemad haavad.
Veel soovitab proviisor üle vaadata, kas kodus on olemas allergiavastased ravimid nohu, sügelevate silmade ja nahalööbe leevendamiseks. Suvel on allergeene õhus palju ja allergia sümptomite all ei taha kuumal suvepäeval kannatada ju keegi. Koos allergiatega on ka toidumürgistusega kaasnevad kõhuvaevused suvel üsna sagedane mure. Neil puhkudel soovitab Kristian kõhu, sapi ja kuseteede silelihasspasmide leevendamiseks varuda koju drotaveriini, mõningat leevendust võib pakkuda ka vana hea aktiivsüsi.
Putukahammustused ja päikesepõletused
Kaks suurimat pahalast suvekuudel on muidugi aga päike ja kõiksugu putukad, kes meist suuremat või väiksemat tükki haugata tahavad. Mõlemad hiilivad ligi salamahti ning tihti ei pane neid enne tähelegi, kui kahju on juba tehtud ja nende tegudest on järel vaid päikesepõletus või sügelev hammustuse jälg. Õnneks on mõlema vastu olemas efektiivseid ravimeid ja nippe suurema kahju ennetamiseks.
Päikese ohtlikkusest kuuleme iga suve alguses palju, aga nagu me kõik teame, on kordamine tarkuse ema ja kiire ülevaade ei tee kellelgi liiga. Mõnusal suvepäeval mere ääres rätikul päiksesoojust nautides on lihtne hetkeks tukastama jääda. Kui kiire uinak aga liiga pikaks venib, tekib tõsine oht magaja tervisele. Kuidas siis aru saada, et olukord on muutunud tõsiseks? „Kuumarabanduse ehk rahvakeeles päikesepiste üldisteks sümptomiteks on väsimus, pearinglus, iiveldus, oksendamine,“ ütleb Kristian. Kui need sümptomid tekivad, peab inimese panema lamavasse asendisse ja hakkama tegelema tema kehatemperatuuri alandamisega. „Kuumarabanduse korral tuleb panna külmakotid või külma veega immutatud rätikud kaenla alla ning kubeme piirkonda. Eesmärk on tuua kehatemperatuur alla 38 kraadi. Kuumarabanduse korral võib see tõusta isegi 40 kraadini, mis võib organismile olla üliohtlik.“ Kõige parem ravi liigse päikese vastu on tegelikult aga ennetus. Kuumadel päevadel tuleb kanda mütsi, juua rohkelt vett ja vältida pikka aega lauspäikese käes viibimist. Ja muidugi ei tohi unustada ka päikesekreemi.
Õigupoolest on põletusohu allikaid suvekuudel peale päikese veel: grillihooaeg hakkab esimeste soojade ilmadega ja lõppeb miinuskraadidega ning soojal õhtul lõkke ümber istumine on pea iga eestlase ettekujutus perfektsest suveõhtust. Nende tegevustega käib aga kaasas oht end ühel või teisel moel kõrvetada. „Põletushaavade esmaabi eesmärk number üks on soojuse ärajuhtimine,“ ütleb Kristian, „sellega vähendatakse edasist kudede vigastust, turset ja valu.“ Apteegis on olemas spetsiaalsed põletusvastased geelid ja sidemed, näiteks Burnshield või BurnJel, mis võiksid kodus igaks juhuks olemas olla, eriti kui lõkke- ja grilliõhtuid tuleb ette tihti. Kui aga spetsiaalseid esmaabivahendeid käepärast pole, tasub alustada jahedast veest. Veel tuletab ta meelde, et põletused ja rasvased salvid kokku ei käi. Nii nagu päikesepõletuse peale ei tohi panna hapukoort, ei tohi ka põletushaava katta salviga, mis ei lase soojusel ära minna.
Teine suur nuhtlus – putukahammustused – ei ole enamasti küll nii ohtlikud kui põletushaavad, kuid tüütud ja ebameeldivad sellegipoolest. Sügeleva ja punetava hammustuse leevendamiseks sobivad allergiaravimid, mis vähendavad sügelust ja hoiavad ära koha katki kratsimise. Väiksema ebamugavuse korral võib aidata ka hammustuskoha jahutamine jooksva vee all.
Kui aga avastad, et pärast õuest käimist on sind või su lähedasi rünnanud Eesti suvede hirm puuk, oleks see kõige parem eemaldada spetsiaalsete puugipintsettidega. Puugi eemaldamise kohta ütleb Kristian nii: „Ei tohi pöörata ega keerata, muidu on risk, et pea jääb hammustuskoha sisse ja eemaldatakse ainult puugi keha. Kui puugi eemaldamisega ise hakkama ei saa või puugi pea jäi hammustuse koha sisse, on parem küsida spetsialisti abi.“ Pärast puugi avastamist on oluline tähelepanu pöörata oma tervislikule seisundile. Kui tunned, et hammustuskoht punetab, on valus või tekib üldine halb enesetunne, palavik, pea-, selja- või liigesvalu, tuleks pöörduda arsti poole.
Haavahoolduse ABC
Muidugi võib kõiksugu vigastusi ette tulla mis tahes aastaajal, kuid soojade ilmadega on oht kukkumise, komistamise või libisemise teel marrastusi ja väiksemaid või suuremaid haavu saada suurem. Kuigi sedaviisi katki tehtud kohad võivad esialgu välja näha üsna jubedad, on õige haavahooldusega võimalik nendest üsna kiirelt paraneda.
Haavade, marrastuste ja muude katkiste kohtade puhul on peamine puhtuse hoidmine ja haava üldise seisukorra jälgimine. Üldine haavahoolduse põhimõte on, et haav peab olema puhas ega tohi kuivada. „Niiskes keskkonnas paraneb haav kiiremini: moodustub uusi naharakke ja veresooni ning kollageeni süntees on efektiivsem.“
Perekonna pesamuna haavade eest hoolitsemisel paneb Kristian (vana)vanematele südamele kasutada mittekipitavat antiseptikut. Eelkõige just seetõttu, et see on naha vastu õrn ja sobib hästi ka limaskestadele. Kui haava puhastamine väikesetele ebamugav on, ei pruugi nad järgmistel kordadel puhatamisega nii lihtsalt nõustuda. Niisiis on alkoholivaba antiseptik hea nipp, kuidas see protsess kiireks ja valutuks muuta.
Kõige suurem viga, mis Kristiani sõnul haavahoolduses tehakse, on haavapuhastusvahendite vale kasutus. Näiteks toob ta joodi sisaldava salvi Braunovidoni. Braunovidon on haavahoolduseks küll suurepärane vahend, kuid tuleb teada, millistele haavadele seda kanda tohib. „Joodi sisaldav salv sobib ainult mustale, infitseeritud haavale. Kui puhtale haavale panna joodisalvi, siis lõhub jood haava ära ja paranemise protsess võib pikeneda.“ Puhaste haavade hoolduseks soovitab ta hoopis Prontosani või Octenisepti.
Suuremate seikluste käigus võib ette tulla ka suuremaid vigastusi, mistõttu on tähtis osata ära tunda ka haava, mis vajaks spetsialisti sekkumist. Kristian tuletab meelde, et kui haava puhul esineb infektsiooni tunnuseid, nagu rohke eritis, punetus, valulikkus, kaasnev halb enesetunne, kehatemperatuuri tõus, siis tuleb pöörduda arstiabi poole.
