Valitsusest teatati, et Eesti toetab põhimõtteliselt ülalnimetatud eelnõusid, kuid peab veel läbirääkima LULUCF osas. See osa puudutab suuresti ka metsandust.

Valitsuse eelnõus on öeldud, et Eesti toetab üldisi kliimaneutraalsuse eesmärke maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris (nn LULUCF) juhul, kui saame perioodil 2026-2030 kasutada piisavas koguses lisakompensatsiooni ning lisaks erinevaid paindlikkusmeetmeid, et Eestil ei tekiks olukorda, kus peame perioodi lõpus teistelt riikidelt suures koguses CO2 kvooti ostma või sotsiaalmajanduslikke kahjusid kandma. Kui eelpoolnimetatud tingimuste poole ei õnnestu läbirääkimistel liikuda, siis ei saa Eesti üldist lähenemisviisi toetada.

Seletuskirjas lisatakse, et Prantsusmaa eesistumise ajal toimunud töögruppides on laialdaselt toetust saanud LULUCF 2030. aasta 310 miljoni tonni CO2 ekv üldeesmärk. Suurem osa liikmesriike toetab eesistuja kompromissettepanekut, kuid mõned liikmesriigid ei näidanud veel valmisolekut.

Maaelust veerand maha

Üldiselt ei vaidlusta liikmesriigid 2030. aasta eesmärke, vähemalt mitte avalikult ning ei ole tõenäoline et neid avatakse või jaotusvõtit muudetakse. Eesti jaoks on jätkuvalt suureks probleemiks riiklik eesmärk, mille täitmiseks on vaja saavutada Eestile maksimaalsed paindlikkused ning küsida endale võimalikku lisakompensatsiooni.

Eesti eesmärk on ettepaneku järgi -2,5 MTCO2 ekv sidumist aastaks 2030, mis on 3,8 miljoni tonni suurune tõus võrreldes tegeliku sidumisvõimega (1,3 MT 2020. a). Isegi paindlikkuste saavutamisel ei ole tõenäoline, et Eesti suudab pakutud eesmärki täita.

Eesti metsasus on kasvanud alates 1940ndatest poolteist korda ja metsa tagavara on suurenenud kolm korda.