Köögivilja kasvatamine – see ei ole lihtne!
Maalehe katsepõllul tuli ette võtta esimene suurem rohimine, seda ikka nii nagu vanad eestlased talgutel – hooga ja kambakesi koos. Taimede olukord pole kahjuks kiita, kenasti läheb vaid kartulil ja mõnel kapsasordil.
Õnneks oli Maalehe katsepõllul rohijate hulgas ka Madis Jürgen, kes otsustas põllule rohima sõita mitte koos teistega Maalehe bussis, vaid oma autoga. Pärale jõudis ta sutsu enne teisi ja oli juba väledalt kapsad ära rohinud.
Kohale jõudes leidsime ta kapsaliblikatele kaasa tundmas ja ohkamas: „Ärme nüüd sega, nad tahavad ka sedasamustki ... paljuneda!“
Umbrohust suurem mure on põllul kuivus. Kastmine on tohutu töö, vett tuleb tuua kõrvalasuvast kraavist. Kui meie nelja köögiviljavao kastmiseks kulus paar nädalat tagasi veel 38 kannu vett, siis nüüd on Kostiveret tabanud selline kuumus ja kuivus, et pühapäeval tuli põllule valada 44 kannu.
Kastmise raske töö eest hoolitseb põhiliselt katsepõllu projektiga vabatahtlikult liitunud fotograaf Said Urtabajev. „On päris mõnus – lapsepõlv tuleb meelde. Siis tuli samuti kahe kastekannuga õhtuhämaruses peenraid kasta. Praegu teen seda hea meelega, saab veidi koormust ja rahulikult oma mõtteid mõlgutada. Kui ainult rongad iga kord mind valjuhäälselt sõimama ei tuleks,“ räägib ta.
Trimmeri ja kõplaga tuli kohale Metsalehe toimetaja Mari Kartau. „Nägin just üht maovolaskit – ei olnud tal mahti minuga pikemalt juttu puhuda, isik jäi tuvastamata, aga olge teadlikud!“ hüüab ta ühel hetkel kraaviperve trimmerdades.
Kartulivagude muldamise eest hoolitseb suurtalunik Andres Oopkaup usinalt – nii puhast põldu pole meie silm veel näinud. Vaopealsele jäänud ohakate väljakatkumine jäi Maalehe suvereporteri Elisabeth Viili ülesandeks. Usin tütarlaps tiris iga viimase kui ohaka ja maltsa kartulivagudelt üles ja oli varsti juba sibulate rohimisega ametis.
Ajakirjanik Mari Kukk armastab kõige rohkem kõikvõimalike köögiviljataimede harvendamist. Porgandid on meil üles tulnud nii nigelalt, et seal polegi midagi harvendada. Õnneks sai ta oma lemmiktööd rakendada salatipeenras ja peedivao pikkadel meetritel. Mari oli meist kõigist kõige paremini ette valmistunud – nimelt oli tal kena linase kleidi peal kaunis pitsservaga must põll, mis kaitses kleiti mustaks saamise eest imeliselt hästi.
Korra hüppas põllult läbi ka peatoimetaja Hindrek Riikoja, kellel ei jäänud muud üle kui tõdeda, et ega see distantsilt köögivilja kasvatamine nii lihtne ei ole, kui me alguses arvasime. Imelik küll!
