Isiklik abimajand – kolhoosniku igapäevaelu lahutamatu osa

ABIMAJAND Maaharimine, seemnete ja istikute vahetamine, saagi koristamine ja realiseerimine eeldas teatavat võrgustikku, millel oli nõukogude maaelus täita oluline roll.

Sarnaselt linnainimestega pidi ka maarahval kõik igapäevaeluks vajalik mugavalt käe-jala juures olema. Selleks oli vaja inimesed hajali asuvatest üksiktaludest tuua kokku tihedalt asustatud asulate kortermajadesse. Need projekteeriti arvestusega, et seal elavatel majanditöötajatel pole vajadust ise toitu kasvatada ega varuda, sest kõik vajaliku sai osta kohalikust poest ja söömas võis käia majandi sööklas.

Elumajade juurde ei kavandatud esialgu ka majandushooneid, kuna eeldati, et kortermajades elavatel inimestel pole neid lihtsalt vaja. Samuti ei peetud vajalikuks aia- ega peenramaad.