Mis on põuavälk ja miks see vihma ning kõuekõminat ei too?

Selge ilmaga suveöödel taevasse vaadates võib mõnikord märgata, et sähvatus horisondil muudab pilveloori korraks heledaks, kuid ometi pole näha välgunooli ega kuulda vähimatki kõuekõminat.

Seda hääletut sähvimist tuntakse rahva seas kui põuavälku. Välguteadlane Sven-Erik Enno selgitas, et mingit ülierilist sorti nähtus see siiski ei ole - põuavälk on kaugel lööva tavalise välgu valguskuma pimedal ajal madalal horisondi kohal. „Põua“ äikese nime on ta saanud ilmselt seetõttu, et äikesetorme esineb enim kuumade juuli- ja augustikuude ajal.

Kõuekõminat on kuulda mõnekümne kilomeetri raadiuses, samas kui välgu kuma võib Enno sõnul pimeda ning selge ilma ja lageda vaatega maakohas või mere ääres näha koguni kolmesaja kilomeetri kauguselt. Nii pakubki äikesetorm selle keskpunktist kaugemal asuvatele inimestele tumma valgusetenduse. Mürin võib kaduda ka temperatuurimuutusest tingitud erineva tihedusega õhukihtidesse.