Kristjan Port: palavusega tuleb osata toime tulla. Olen näinud bussis, kuidas kuumarabandusega inimene kukub mütaki maha
(11)„Eriti ohustab lämmatav palavus üksi elavaid inimesi, kellele ei osata appi minna ning samuti südame- ja kopsuhaiguste põdejaid,“ hoiatab spordibioloog Kristjan Port. Mullune kuumalaine tõi kaasa hulga selliseid surmi, mida oleks olnud võimalik targalt tegutsedes ära hoida.
Tänavune esimene kuumalaine on juba möödas, kuid pool suve alles ees. Palavus tõi rahvamassid randa, kuid paraku leidub neidki, kelle tervis nädalaid kestva kuumalaine käes kannatab.
„Probleemsed on kindlasti üksikud inimesed, sest nendega võib midagi juhtuda ja keegi ei tea, et nad võivad abi vajada. Liikumispuudega inimesed, kes ei saa valida asukohta; tajuhäiretega inimesed, kes ei saa aru, mis nendega toimub ega suuda end kaitsta; ja südame- või kopsuhaiged,“ loetles spordibioloog Kristjan Port.
Siia võib lisada veel need, kellele palavaga mekib hästi alkohol, kuid seegi tekitab tajuhäireid ning lisaks viib kehast vett välja.
Murekohaks pole tegelikult palavus ise, vaid see, kuidas inimkeha kuumale ilmale reageerib ja kas ta on suuteline termoregulatsioone läbi viima. Kui inimese kehatemperatuur on umbes 37 kraadi ning mõnel päeval ulatuvad õues (või toaski) soojapügalad 27–28 kraadi kanti, on see vahe nõnda väike, et kehal on raskusi liigse soojuse eraldamisega. Seepärast hakkame higistama.
Kuigi palavaga higist tilkuda pole väga mõnus, on just higistamine väga vajalik termoregulatsiooni mehhanism – keha oskab end ise jahutada ja higistades teebki seda.
