Küll aga tõsteti Olssoni debüütkrimka puhul latt ehk ootused vägagi kõrgele, ehk nagu üks arvustajaist märkis: „Raamatut kätte võttes oli mul kõige suurem hirm, et see on jama ja Olsson rikub oma maine. Ei, ta ei rikkunud. „Karista ja lase surra“ on sedavõrd hea, et ootaks kannatamatult järge.“