On piirkondi, kus põtrade küttimist tuleks jahimeeste hinnangul oluliselt vähendada just seetõttu, et noorloomade hulk on nende hinnangul drastiliselt langenud.

Ka keskkonnaagentuuri sel nädalal avaldatud värske ülevaade ulukiasurkondadest ja küttimissoovitustest tõdeb, 2021. aasta jahihooajal kütitud põdralehmade viljakusnäitajad olid viimase 15 aasta ühed tagasihoidlikumad. Seega võib eeldada, et 2022. aasta kevadel oli eelnenud aastatega võrreldes veidi väiksem ka ühe põdralehma kohta asurkonda sündinud vasikate arv. Küttimissoovitus jääb aga mullusega samale tasemele.

Kuumus ja kiskjad

Asurkonnaarvukust hindab ülevaade stabiilseks, küll võib märgata 1,5-3,5-aastaste põtrade osakaalu vähenemist.

Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna jahiulukite seire juhtivspetsialist Rauno Veeroja toob põhjuseks kuumad suved, samuti kiskjate juurdekasvu.

„Kui olud on ebasoodsad, lükkub mullikate suguküpseks saamine edasi, vanematel lehmadel sünnib kahe vasika asemel üks, muud seal taga ei olegi,“ selgitas ta.