Reporter lennujaama turvatöötaja töövarjuna: panin käed külge ja rahvast tundus kohe kümme korda rohkem olevat
(13)Sotsiaalmeediat on vallutanud üleilmsed videod lennujaama põrandal tukkuvatest reisijatest ja paanikas turvatöötajatest. Pahatihti sunnib lennukile suunduvaid inimesi viivitama teokiirusel liikuv check-in'i ning turvakontrolli järjekord. Maaleht otsustas kaeda, millega Tallinna lennujaama turvatöötajad rinda pistma peavad.
Autost välja astudes võttis mind vastu kõlaritest kostev linnulaul. „Äkki peaks see tuvisid peletama?“ püüdis fotograaf välja mõelda, miks lennujaama parklas vidistamist tarvis läheb. Et kumbki meist ei olnud ammu lennanud, liikusime terminali üsna kõhkleval sammul.
Juulikuu maalib petliku pildi
„Oi kui tühi!“ oli esimene mõte, mis mulle lennujaama check-in-vastuvõttu põhjalikumalt silmitsedes pähe turgatas. Lindiga piiratud labürindi vahel seisis vaid viis-kuus rahuliku ja muretu näoga inimest. Kus on kaos, kilomeetrised järjekorrad, põrandal magavad reisijad ja läbipõlemise äärel töötajad? Tallinnas jalutasid inimesed rõõmsalt jaamas ringi ning kiirgasid reisielevusest.
G4S Eesti lennundusosakonna kvaliteedispetsialist Ivar Nikopenzius selgitas, et juulikuu ongi üks hooaja rahulikumaid perioode. Soojamaareisideks eelistatakse pigem sügist ja kevadet, kesksuvel on lõunamaade temperatuur väga kõrge. „Inimesed puhkavad, seega ei toimu juulis eriti palju ärireise ka,“ tõi Nikopenzius välja pooltühja lennujaama teise olulise põhjuse.
Stopp-nupp leiab tihedat kasutust
Mulle anti selga tumesinine G4Si töösärk ning viidi turvakontrolli kiirtuurile. Ka selles järjekorras ei seisnud just metsikult palju reisijaid, ent töötajad olid siiski pidevalt ametis. Kvaliteedispetsialist Nikopenzius selgitas põhjalikult, kuidas toimib kontrolli lindisüsteem. „Näed, siin on kood,“ osutas ta kastidele kleebitud numbritele. „Arvutisüsteem toimib koodide järgi, need kastid ei liigu lindil suvaliselt.“
Kus on kaos, kilomeetrised järjekorrad, põrandal magavad reisijad ja läbipõlemise äärel töötajad?
Turvakontrolli kasti asetatud kerged asjad peavad olema raskemate all. Linti poolitavate tinakardinate taga valgustatakse neid röntgenikiirgusega läbi ning kerged asjad võivad sealjuures rullikute vahele jääda, määrduda või koguni katki minna. Kui tegutsemise tempo juba ülehelikiirusele kasvab ja töötajate käed enam lindiga sammu pidada ei jõua, päästab stopp-nupp, mis lindi kõrval seisab.
Rullikud peatuvad ning reisijad ja töötajad saavad rahulikult asjad õigesti kasti sorteerida. „Muidu peab ühe käega kasti kinni hoidma, teise käega kuidagi seal sorima, lint samal ajal liigub…“ kirjeldas mees ebamugavat protsessi.
„Kui vähegi jõuab, võiks reisija jalanõudele eraldi kasti anda,“ näitas Nikopenzius veel ühe kastivirna poole, „ja siin on kilekotikesed vedelike jaoks – iga reisija kohta üks.“ Turvatöötajad sagisid oma lindi ääres sipelga kombel ringi ning jagasid reisijatele juhiseid.
Kõrva ääres kõlas vahetpidamata „eesti keeles või in english?“ ning „kas teil on kotis vedelikke või elektroonikaseadmeid?“. Eesti ja inglise keeles sujus jutt ladusalt, kuid venekeelset vastust kuuldes pöördusid mitmed töötajad abiotsivalt kolleegi poole.
Suu ei tohi kinni seista
Ega mul eriti kaua ümbrust silmitseda lastud. „Kohe saad ise ka proovida, ma toon sulle töökindad!“ Järsku näis rahvast kümme korda rohkem olevat.
Mustad Tamrexi töökindad kätte ja lindi äärde. Kui muidu on võõrastega suhtlemine mu igapäevane töö, siis seal seistes ei tahtnud reibas „eesti keeles või english?“ kuidagi üle huulte tulla. Paari minuti pärast muutusin siiski julgemaks ning asusin mantrana „kas kotis on vedelikke või elektroonikat?“ korrutama.
Kobakate kastide lindile tõmbamine osutus üllatavalt väsitavaks tööks. Rullikud töötavad küll anduritega, mis lindi liikumist automaatselt reguleerima peaks, ent üsna tihti tekkis lindi lõpuosas mingi seisak. See viis kogu protsessi tardumiseni ning kaste tuli käsitsi lindil edasi nügida.
Vaidlemine kuulub tööülesannete hulka
Ilmselt jäi lint nii tihti seisma suuresti seetõttu, et algaja käed külge pani. Nikopenzius seletas tutvumistuuril, et kastide kuhjumine tähendab hooletut kontrolli. „Vaata, siin lindil on rohkem kaste kui teisel – see tähendab, et töötaja jättis kastidesse keelatud asju,“ rääkis ta. Röntgenikiired avastavad näiteks lahtise vedeliku või kotti jäänud elektroonikaseadme, süsteem annab sellest märku ning teine töötaja peab pagasi käsitsi läbi vaatama. Protsess neelab aga mitu minutit, ja kui lohakalt läbi vaadatud kaste on palju, venibki järjekord teokiirusel.
„Oota, milline see jalatsite kast nüüd oligi?“ – „Kas see ka eraldi? Aga see?“
Kõige kiiremini hakkas silm lahtisi vedelikke tabama. Väga sageli olid parfüümid ja hambapastad küll kohvrist välja võetud, ent niisama kasti asetatud. „Tihti ei panda neid kilekotikesse või topitakse see viimase piirini pungile, nii et kott isegi kinni ei lähe,“ kirjeldas Nikopenzius.
Tuleb tunnistada, et olin seal lindi ääres paras udupea. Fotograaf minu kõrval kuulis pidevalt abitut „Oota, milline see jalatsite kast nüüd oligi?“ ja „Kas see ka eraldi? Aga see?“ hüüdu. Tõenäoliselt kuulsid seda ka reisijad, kuid ometi ei tabanud ma ühtegi kurja kulmukortsutust. Mul vedas.
„Tegelikult peab siin hästi palju selgitama,“ nentis turvatöötaja Sandra Teigar „Küll ei saada aru, mis on vedelikud; siis väidetakse, et arvuti ei ole elektroonika…“ Ta rääkis, et paljudel reisijatel on lennujaama kaasa võetud kraami lubatust rohkem – siis tuleb neid veenda kas liigset ära viskama või pagasit juurde ostma.
Kõrvad hakkasid pilli lööma
Teigar tõdes, et täna on erakordselt rahulik päev. „Kõrghooaja tipus olid meil järjekorrad R-kioskini välja,“ viibutas ta käega sadakonna meetri kaugusel asuva putka poole. Neiu rääkis, et suure rahvamassi korral ei aita muu kui rahulikuks jäämine ja kiire töötempo hoidmine. Ta eelistab enda sõnul teha pikki tööpäevi: „Võtan tavaliselt 17tunniseid vahetusi, siis peab kuus ainult kümme päeva tööl käima ja vaba aega jääb rohkem.“
Vahel on turvakontrolli järjekord lennujaama ühest otsast teise ehk enam kui 100 meetrit pikk.
Kuuldu tundus lausa ulmeline – seitseteist tundi jalul seista, kaste tõmmata-tõugata, reisijate asju tähelepanelikult jälgida, esemeid ümber paigutada ja kolme keele vahel laveerida. Lisaks väsitas pead müra ja kolin, mis kastide kuhjumist saatsid.
Koolitus tuleb vaid siis, kui kamp on koos
Teisipäeva hommikul liikus turvakontrolli järjekord kiiresti, kuid töökäsi jäi siiski vajaka. Nikopenziuse sõnul tegeleb meeskond parajasti uute turvatöötajate värbamisega. „Algul teeb kaitsepolitsei potentsiaalsele töötajale taustakontrolli, juba see võib mõne nädala võtta,“ alustas ta pika protsessi kirjeldamist. „Siis algab kahenädalane koolitus, aga seda tuleb ka ette planeerida.“
Väljaõppe läbiviimiseks kogutakse vähemalt kaheksa kandidaati. „Ei ole mõtet nii teha, et täna alustame ühe inimese koolitamist ja ülehomme hakkame teise kandidaadiga otsast peale,“ muigas Nikopenzius. Koolituse läbimise järel tuleb tunnistused saata transpordiametisse ning oodata, kuni inimestele turvateenistuses töötamiseks luba väljastatakse. See kõik võtab palju aega.
