Kaitseliidus soovitakse rohkem saada snaipriks, autojuhiks pürivad vähesed

Vabariigi aastapäevaks poolteise aasta pärast peaks maakaitses seisma Eesti kaitsel 20 000 meest ja naist. Selleks tuleb maakaitse liikmete arvu suurendada kaks korda, mille jaoks on kaitseministeerium eraldanud täiendavalt üle 70 miljoni euro.

Arhailise nimetusega maakaitse koosneb vabatahtlikest Kaitseliidu liikmetest ning reservi arvatud kaitseväelastest. Nende ülesanne on olla sõjalises riigikaitses ehk minna sõja ajal koos kaitseväega lahingusse. Kõigil neil on sõjaajaks olemas oma konkreetsed ülesanded, milleks vajalikke oskusi eraldi koolitustel lihvitakse.

Eestis on neli maakaitseringkonda, kuhu kuuluvad sõjaaja malevad, mille alluvuses on omakorda sõjaaja üksused. Neid valmistab ette Kaitseliit, aga sisuliselt alluvad üksused kaitseväele. Kogu Kaitseliidu tegevus põhineb vabatahtlikkusel. Osaleda võib täpselt nii palju, kui tahtmist on.