Talu nimi on Lamyman Worlaby Farm ja maad on sellel 600 ha. Kasvatatakse suvi-ja talinisu, suvi- ja taliotra, talirapsi, hernest ning uba. Lisaks natuke maisi ning 30 ha on ka püsirohumaad. Suurim pind, 300 ha, on talinisu all.

Tim Lamyman osaleb YEN-il (Yield Enhancement Network), mis on Briti vaste meie viljelusvõistlusele. Seega on igati loomulik, et paar meie viljelusvõistluse parimat meest vaatama läks, kuidas viljakasvatus Inglismaal käib.

Õppereis

  • Inglismaa viljelusvõistluse võidupõllu külastus Inglismaal Tim Lamymani farmis 15. juulil.

  • Osalesid kaks Eesti ja kaks Soome viljelusvõistluse parimat ning korraldajad.

  • Lisaks tutvuti Basfi Inglismaa katsekeskuse ning Amazone põllutehnika esindusega.

YEN-i üks suundi on nõustajate ja teadlaste abiga uurida põhjalikult põllumuldasid ja ilmastikuolusid ning arvutada selle alusel potentsiaalne saak. Võitjaks tuleb see, kelle kasvatatud saak on lähim potentsiaalsele.

Selle eesmärgi seadis endale ka Tim. Nõustamiskeskuse Adas ja Basfi firma konsulentide abiga õnnestusid tal aga mõned põllud nii hästi, et saadud rekordsaagid kanti Guinessi rekordite raamatusse.

Edaspidi on läinud nii, et konsulentide abiga vaadatakse põllud üle ja kui kuskilt miski annab aimu uuest rekordist, hakatakse selle nimel tööd tegema.

Euroopa Liidu direktiivid ei ole seadus, see on vaid see, mida EL põllumehel ootaks.

Jared Bonner, Inglismaa põllumajandusnõustaja

Tim Lamymani farmis on peamine miniharimine, kuid iga kolme või viie aasta tagant osa põlde ka küntakse. Üks selle põhjusi on Inglismaa farmerite suur nuhtlus black grass - kõrreline umbrohi, mis meil on tõlgitud rebasesabaks. Eesti põldudele see õnneks veel jõudnud pole.

Kuna külvikorras on tavaliselt nisu kaks või isegi kolm aastat järjest, on ka taimehaigustega rohkem muret. Nii tuleb taimekaitseringe rohkesti – haiguste vastu keskmiselt viis korda, mitmekordne umbrohutõrje veel lisaks.

Väetisekogused on nisu- ja rapsipõllul 250 kg lämmastiku hektari kohta. Lisaks on Lamyman leheväetiste usku ning tema n.ö lemmik on Delta-N. Mehe seisukoht on, et mida tervem on taim ja mida kauem püsib ta rohelisena, seda suurem on ka saak, ja tema põllul see toimib.

Meie põllumehed, kes reisil kaasas olid – rapsi ja nisuga viljelusvõistluse võitja Urmas Uustalu ning mullune rapsirekordi omanik Urmet Kalden ütlesid selle peale, et Eestis selline agrotehnoloogia läbi ei läheks – keskkonnanormid on niivõrd karmid.

„Euroopa Liidu direktiivid ei ole seadus, see on vaid see, mida EL põllumehel ootaks,“ edastas Inglise farmerite suhtumise nõustaja Jared Bonner.

KOMMENTAAR

Urmet Kalden, Akkerlac OÜ

Olen ise ka hakanud mõtlema, et pole vaja oma hektarite hulka suurendada, vaid teha õigela ajal rahulikult kõik vajalik ära ja tulemus poleks sugugi halvem.

Aga, arvestadese Eesti põllumeeste parimaid saake ja teadmisi, usun, et meil võiksid olla samasugused saagid nagu Inglismaal, kui meil seda põhjamaist talve poleks.