Talinisu 16,5 tonni hektarilt, taliotra 14,2 t/ha, hernest 7,5 t/h, rapsi 7 t/h – need on Briti farmeri Tim Lamymani viljasaagid, mis on kantud Guinessi rekordite raamatusse. Eesti viljakasvatajaid huvitas, kuidas sellised numbrid saadakse.
Tim Lamyman on Briti farmer, kes elab Põhja-Inglismaal Lincolnshire’i maakonnas. Talu kuulus Timi vanaisale, vahepeal ei olnud neil aga võimalik seal elada. 1997. aastal oli Timil võimalus talu tagasi osta ning ta hakkas seal viljakasvatust edendama.
Talu nimi on Lamyman Worlaby Farm ja maad on sellel 600 ha. Kasvatatakse suvi-ja talinisu, suvi- ja taliotra, talirapsi, hernest ning uba. Lisaks natuke maisi ning 30 ha on ka püsirohumaad. Suurim pind, 300 ha, on talinisu all.
Tim Lamyman osaleb YEN-il (Yield Enhancement Network), mis on Briti vaste meie viljelusvõistlusele. Seega on igati loomulik, et paar meie viljelusvõistluse parimat meest vaatama läks, kuidas viljakasvatus Inglismaal käib.
YEN-i üks suundi on nõustajate ja teadlaste abiga uurida põhjalikult põllumuldasid ja ilmastikuolusid ning arvutada selle alusel potentsiaalne saak. Võitjaks tuleb see, kelle kasvatatud saak on lähim potentsiaalsele.
Selle eesmärgi seadis endale ka Tim. Nõustamiskeskuse Adas ja Basfi firma konsulentide abiga õnnestusid tal aga mõned põllud nii hästi, et saadud rekordsaagid kanti Guinessi rekordite raamatusse.
Edaspidi on läinud nii, et konsulentide abiga vaadatakse põllud üle ja kui kuskilt miski annab aimu uuest rekordist, hakatakse selle nimel tööd tegema.
Euroopa Liidu direktiivid ei ole seadus, see on vaid see, mida EL põllumehel ootaks.
Tim Lamymani farmis on peamine miniharimine, kuid iga kolme või viie aasta tagant osa põlde ka küntakse. Üks selle põhjusi on Inglismaa farmerite suur nuhtlus black grass - kõrreline umbrohi, mis meil on tõlgitud rebasesabaks. Eesti põldudele see õnneks veel jõudnud pole.
Kuna külvikorras on tavaliselt nisu kaks või isegi kolm aastat järjest, on ka taimehaigustega rohkem muret. Nii tuleb taimekaitseringe rohkesti – haiguste vastu keskmiselt viis korda, mitmekordne umbrohutõrje veel lisaks.
Väetisekogused on nisu- ja rapsipõllul 250 kg lämmastiku hektari kohta. Lisaks on Lamyman leheväetiste usku ning tema n.ö lemmik on Delta-N. Mehe seisukoht on, et mida tervem on taim ja mida kauem püsib ta rohelisena, seda suurem on ka saak, ja tema põllul see toimib.
Meie põllumehed, kes reisil kaasas olid – rapsi ja nisuga viljelusvõistluse võitja Urmas Uustalu ning mullune rapsirekordi omanik Urmet Kalden ütlesid selle peale, et Eestis selline agrotehnoloogia läbi ei läheks – keskkonnanormid on niivõrd karmid.
