Maapirni on kasvatatud söögiks sobivate mugulate, mitte ainult säravkollasete õite pärast

Suve teisel poolel alustab õitsemist säravkollaste õitega maapirn. Lisaks sellele, et ta on ilus, kasvatab ka maitsvaid ja tervislikke mugulaid.

Maapirn ehk mugul-päevalill (Helianthus tuberosus) pärineb Põhja-Ameerikast ja on põlisrahvastele olnud hinnatud köögivili. Euroopasse jõudis maapirn prantslastest meremeestega, Baltimaades kasvatati teda teadaolevalt juba 1872. aastal. Mõisamajapidamistes hakati taime kutsuma topinamburiks, hiljem võeti kasutusele otsetõlge vene keelest – maapirn. Rohkemgi veel ütleb taime kohta tema nimi mugul-päevalill, sest pealtpoolt meenutab ta tõesti päevalille, aga mulla sees arenevad mugulad.

Mugul-päevalill kuulub korvõieliste sugukonda päevalille perekonda. Ta võib kasvada 1,5–3 m kõrguseks, oma kodumaal võivad nad aga kasvada kuni 4 m kõrguseks. Suuri hambulise servaga lehti kandev poolpuitunud vars haruneb ülaosas mitmeks. Harud tipnevad kollaste korvõisikutega, mille läbimõõt on 5–10 cm. Kogu taim on üleni karvane.