Kuidas kolm muusikakooli direktorit, raamatupidaja, laevaehitaja ja videokunstnik bändi teevad

„Teeme nüüd seda Kukerpillide nalja, et kui varem särasid publiku seas tütarlaste silmad, siis nüüd peegelduvad prilliklaasid,“ sõnab Jaanus Põlder hakatuseks. Jaanus Jantsoni arvates tegi Põlder mullu parema nalja, mainides tütarlastele lava ees, et varem hüppasid seal nende emad.

Olgu kuidas on, Untsakad saavad sügisel 30aastaseks, hoogsam tähistamine algab Viljandi Pärimusmuusikafestivalil 30. juuli südaööl kontserdiga Kirsimäel.

„Kukerpillid olid meile eeskujuks küll, aga peamiselt ikka Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. 1990ndail tahtsid kõik neoonriietes lava peal kalpsata, aga Marko laulis lõõtsa saatel neid „vanaema laulukesi“, see oli võimas,“ meenutab Jantson. Margus Põldsepp nimetab välismaise eeskujuna The Poguesi. „Sõjaväkke minnes olin ma punkar, sealt naastes identiteedikriisis, isegi kolledžis õppides. Pogues ühendas iiri rahvamuusika ja pungi, sain kohe aru, et sellist muusikat tulebki teha. Hakkasime peatselt nende laule tõlkima ja esitama ka.“