„Kukerpillid olid meile eeskujuks küll, aga peamiselt ikka Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. 1990ndail tahtsid kõik neoonriietes lava peal kalpsata, aga Marko laulis lõõtsa saatel neid „vanaema laulukesi“, see oli võimas,“ meenutab Jantson. Margus Põldsepp nimetab välismaise eeskujuna The Poguesi. „Sõjaväkke minnes olin ma punkar, sealt naastes identiteedikriisis, isegi kolledžis õppides. Pogues ühendas iiri rahvamuusika ja pungi, sain kohe aru, et sellist muusikat tulebki teha. Hakkasime peatselt nende laule tõlkima ja esitama ka.“