Sõdadest on Eestisse maha jäänud hinnanguliselt pool miljonit lõhkekeha. Kõigi kahjutuks tegemiseks kuluks aastakümneid

Ida-Eesti pommigrupp lõhkas kolmapäeval 29 teisest maailmasõjast pärit lõhkekeha. Enim leidubki mahajäänud lõhkekehi Ida-Virumaal. Lisaks Harjumaal, Saaremaal ning Tartumaal.

Päästeameti kommunikatsioonijuht Marek Kiik vahendab, et lõhkekehade arvu Eesti pinnal on keeruline hinnata. „Hästi ümmarguse hinnanguna võiks maa sees olla veel ligi 500 000 sõjajäänukit,“ sõnas Kiik.

Tema sõnul on viimase 20 aastaga päästeameti pommigruppidel õnnestunud kahjutuks teha 113 000 lõhkekeha, aga kõikide Eesti pinnale jäänud lõhkekehade kahjutuks tegemiseks kuluks päästeametil pikki aastaid. „Võib julgelt öelda, et tööd on demineerijatel sellega seoses veel aastakümneteks,“ rääkis Kiik.

Lõhkekehi on päästjatel tulnud kahjutuks teha kõigis maakondades, ent rohkem on neid paikades, kus on toimunud suuremad lahingud. „Ida-Virumaa on viimastel aastatel leidude suhtes esirinnas, kuid suhteliselt tihedalt on leide ka Harjumaal, Saaremaal ja Tartumaal,“ sõnas Kiik.

Päästeameti kommunikatsioonijuhi sõnul on sõdadest maha jäänud lõhkekehad jalutajatele enamasti ohutud, ent ettevaatlik peaks olema võõras kohas lõkke tegemisel. „Halbade asjaolude kokkusattumisel võib õnnetus tabada inimesi, kes teevad looduses suvalises kohad lõkke ning see satub vana mürsu või muu taolise peale. Seepärast tasub looduses lõkke tegemisel alati eelistada ettevalmistatud ja varem kasutatud lõkkekohti,“ sõnas Kiik.