Ukraina sõjapõgenikel on õigus Eestis töötada juhul, kui põgenik on saanud ajutise kaitse ehk aastase elamisloa. Sellisel juhul laienevad talle tööturul samasugused õigused ja kohustused nagu kõigil Eesti elanikel. Samuti on tööandjal kohustus registreerida lühiajaline töötamine politseis. Sellisel juhul ei ole sõjapõgenikul vaja ajutist kaitset taotleda. Tööandja saab töötaja lühiajalise töötamise registreerida aadressil iseteenindus.politsei.ee või lähimas PPA teenindussaalis.

Pikhof tuletab meelde, et tööandjal on kohustus teha ka töötamise registrisse kanne töötaja tööle asumise ehk töölepingu sõlmimise kohta. Mitteametlikult töötamine ja tööde tellimine on ebaseaduslik ning kujutab endast riske nii tööandjale kui ka töötajale. Näiteks kuna töötajaga lepingut ei sõlmita ja töö tehakse mitteametlikult, ei ole hiljem ostjal mingit garantiid, kui juhutöötaja poolt ehitatud katus või muu ehitis pole kvaliteetselt tehtud ja katki läheb. Need kahjud jäävad sellisel juhul kõik ostja kanda ning pretensioone pole tal samuti võimalik esitada. Pikhof lisab, et selline juhus on ka reaalselt aset leidnud, kus mitteametlikult endale tõmmu mehe katusetöödele palganud inimene maksis raha ette ning ei olnud pärast tööde kvaliteediga rahul. Kuna töötaja oli mustalt värvatud, ei olnud pretensioone enam peale iseenda kellelegi esitada. Mis puudutab poleemikat külvanud Ukraina mustlaste tööotsinguid, siis ütleb Pikhof, et paljudele neist on antud ajutine kaitse ja neil on seaduslik alus Eestis viibida ja töötada, ent tööd teha saavad nad üksnes ametlikult.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid