Algas vähipüügi hooaeg. Jõevähi arvukus on püsinud stabiilsena, kuid seda ohustavad võõrliigid

Eestis on vähipüük lubatud vaid augustikuus – lühikeses ajaaknas pärast noorvähkide koorumist suvel ja enne uue paljunemistsükli algust sügisel. Aastas väljastatakse ca 1500 kalastuskaarti vähipüügiks ning seda umbes 50 erinevale veekogule.

Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik soetada alates 1. juulist. „Saaremaal ja Pangodi järvel, kus on püügivahenditele seatud piirarvud, ostetakse load minutite jooksul pärast müügi algust,“ märkis keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Ta lisas, et augustikuus pole neisse piirkondadesse enam luba võimalik saada, küll aga jagub lube muudes maakondades ja veekogudel, kuhu piirarvu kehtestatud ei ole.

Jõevähi populatsiooni püsimiseks, on seatud saagi ülempiir. Vähipüügiks vajalik kalastuskaart annab õiguse asetada 24 tunniks püügile kokku kuni viis vähinatta või -mõrda just sellele veekogul, mis kalastuskaardile märgitud. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 75 vähki ning neist igaüks peab olema otsaorgi tipust kuni laka lõpuni vähemalt 11 cm pikk. Lakakarvakesi vähki mõõtes ei arvestata.